Viga on veemajanduse korraldamises

Käib debatt Tallinna volikogu esimehe Edgar Savisaare ning abilinnapea, linnavalitsuse juures tegutseva veenõukogu esimehe Heigo Kaldra vahel, ühelt poolt vee hinna alandamise, teisalt -- säilitamise poolt.

Ilma kardinaalsete muutusteta, lihtsalt käsu korras vee hinda oluliselt alandada ei saa. Iga pakutav lahendus jääb poolikuks, pikema perspektiivita.

Sama seisukohta kinnitas ka vastne ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Kalle Tiiter oma loos «Vee hinna alandamine võib olla libalubadus» (Postimees, 21. juuni).

Ei saa nõustuda ka 17. juuni Äripäevas avaldatud Heigo Kaldra seisukohaga, kes kõrvuti vee tariifi säilitamisega näeb põhiabinõuna strateegilise investori kaasamist ettevõtte erastamise kaudu. Väide, et see «aitab kiirendada tehnoloogilise protsessi kaasajastamist ja selle kaudu kulude kokkuhoidu», on pigem loosung. Kõik see oli juba. Kuigi viimase viie aasta jooksul on linna veemajandusse paigutatud kaugelt üle ühe miljardi krooni, jäi linlasele, paraku, kättesaamatuks see 150 miljonit krooni maksva osoneerimiskompleksi võlumõju joogiveele -- korralikult puhastatud vesi lasti musta veevõrku.

On ennatlik jutustada Euroopa tasemega joogiveest Tallinnas. Meie ei tea, ega keegi pole ka huvitatud, millise kvaliteediga vett saab tarbija oma kodukraanist.

Järgmiseks aastaks planeeritakse saada tuludesse ettevõtte erastamise arvel 150 miljonit krooni. Paraku, lähtudes eelpooltoodust ning senistest erastamiskogemustest võib ta, nagu ennegi, kaduda «musta auku». Teisalt on piisavalt alust karta, et saadavast tulust vaevalt et piisab isegi kõige pakilisemate veemajanduses olevate kitsaskohtade korrastamiseks. Pigem võib oodata ettevõtte pankrotistamist.

Üks võimalikke lahendeid tekkinud situatsioonist on ASi Tallinna Vesi demonopoliseerimine kohe järgneva erastamisprotsessi käivitamisega.

Demonopoliseerimise lähtepositsiooniks peaksid olema erinevad veeallikad: Ülemiste vesi ja põhjavesi. Alustada tuleks linnaosadest, mille veevarustus põhineb valdavalt kambriumvendi põhjaveel, nagu Nõmme, Pirita, Merivälja jm. Seda tüüpi veevarustuse korraldamine kujunes praktiliselt stiihiliselt välja Rocca al Mare (Kakumäel) puhul. Ka Nõmmel on üksikud eraõiguslikud veefirmad. Nii et on, kust eeskuju võtta.

Pole kahtlust, et erastamise edukale läbiviimisele aitab kaasa hiljuti vastuvõetud seadus, mis lubab luua avalik-õiguslikke või eraõiguslikke vee-ettevõtteid.