Presidendi poeg peab rikkust teisejärguliseks

Ehkki Eestis on märksa edukamaid ärimehi, on Kristjan Meri tegemised ärivallas märkimisväärsed, kuna ta jõudis prügikastidele reklaami müümist alustades ette kõikidest reklaami- ja meediafirmadest. Merile ja tema lapsepõlvesõbrale kuuluv firma OÜ Aristex hooldab Tallinnas ja Tartus oma kulu ja kirjadega laternapostidele paigaldatud prügikaste, nende peale müüdava reklaami eest saadava raha pistavad aga täies mahus oma tasku.

«Väga kõva idee, tõesti kõva vend, et sellise projektiga hakkama sai,» hindab Meri tegemistega hästi kursis olev ärimees.

«Ma ausalt öeldes kadestan sellist inimest, kes saab sellise nutika, põneva ja lihtsa projektiga, nagu prügikastidele reklaami müümine, tegeleda,» kiidab Meri pikaajaline sõber, ehitusfirma Feer juhatuse esimees Urmas Altin.

Viis aastat Soomes elektroonikafirmas müügimehena töötanud Meri selgitab tagasihoidlikult, et prügikastireklaami idee tuligi Soomest, kus tänavad kirjusid prügikaste täis. Samaaegselt Aristexiga pretendeeris idee teostamisele veel paar ettevõtet, kuid linnavalitsus valis välja presidendi poja firma. Kristjan Meri vastab veidi kulmu kortsutades, et tema perekonnanimel ja isa riigipeaks olemisel pole kindlasti mitte mingisugust seost linnavalitsuse otsusega. «Meil oli hea projekt,» kinnitab ta.

Miljonikroonine projekt läks käima eelmisel aastal, tänaseks on Tallinnas paigaldatud 600 ning Tartus 150 umbes tuhat krooni maksvat prügikasti. «Ära sa seda kirjuta, palju need kastid maksavad, pärast hakkavad veel postidelt ära kaduma,» räägib Meri naerdes. Samas tõdeb ta, et ega varastel pole kastidega midagi peale hakata.

Tänavu peaks reklaamikäive Meri hinnangul küündima miljoni kroonini. Kui tulevikus on kõik prügikastid pidevalt reklaami täis, siis ainuüksi olemasoleva 750 kastiga on võimalik saada ligi kahe miljoni kroonine aastakäive. Kuna projekt on aga alles lapsekingades, ei oska Kristjan Meri ka ise ennustada, kui palju firma tulevikus sisse tooma hakkab.

Lisaks reklaamiärile kuulub Merile ka kolmandik Helme maasikakasvatusest. Firmale kuulub 5 hektarit maad, aasta lõpuks on plaan teist samapalju juurde osta. Kokku on ettevõtmist võimalik laiendada 25 hektarile. Samuti umbes miljon krooni stardikapitali nõudnud maasikaäri ettevalmistamiseks kulus kaks aastat, Tõrva lähistel Helmes olevad maad osteti 80 000kroonise hektarihinnaga spetsiaalselt maasikate kasvatamiseks. Tänavune maasikasaak oli 15 tonni, marjad külmutas maasikakasvanduse teine osanik, Ääsmäel asuv külmutusfirma AS Balstor. Marjad müüdi Soome moositootjatele, kilo eest kasseeriti 16 krooni. Kui maasikaäri kenasti käima läheb, siis on tulevikus oodata 25 hektarilt enam kui miljoni kroonist aastatulu. «Mina suhtun igatahes positiivselt,» sõnab Meri.

Ta kinnitab, et hetkel on kõige tähtsam mitu aastat ettevalmistatud ärid korralikult käima saada, mitte kõiki tulusid palga või uhkete autodena välja võtta. «Palka saan ma vähem kui presidendist isa,» väidab ta. «Helme maasikakasvandusest ei saa ma praegu ühtegi krooni, kõik raha investeerime tagasi,» lisab Meri. Raiskajaks mees ennast ei pea, mistõttu probleeme kahe lapse ülalpidamisega ei ole. «Naine käib ka tööl,» lisab ta.

Käel kannab Meri massiivset metallist kella, mille hind küünib esmasel takseerimisel tuhandete kroonideni. «See on tegelikult fake, tuhat krooni,» paljastab ta ajanäitaja hinna ja ajab pea uhkelt kuklasse, kuna jutt käib raha mõttetust kulutamisest uhketele asjadele.

«Ah, mul on üks Nissan,» vastab Meri vaikselt küsimusele, mis autoga ärimees ka sõidab. Hetke pärast peab ta tõdema, et see «üks Nissan» on ligi pool miljonit krooni maksev Maxima.

Meri sõnul on prügikasti-maasikaärisse investeeritud tema, partnerite ja laenatud raha paar miljonit krooni. «No kes see ikka nii väga tahab öelda, kust ta oma raha saanud on,» salatseb Meri tema poolt investeeritud mõnesaja tuhande krooni päritoluga.

Sõprade-tuttavate sõnul on Kristjan Meri oma loomult ärimees, mitte poliitik. Tal puuduvat poliitiku sarm ja karismaatilisus, samas pole tema presidendist isal ja riigikogu liikmest vennal Kristjanile omast ärimehe vaistu. Mees ise leiab, et palju andis praegusele tööle juurde Soomes veedetud aeg, kus äsja kroonust tulnud noormees õppis töömoraali ning sai ka majanduslikus mõttes jalad alla.

Kristjan Meri kaheksa aastat vanem vend Mart, kes on riigikogu kultuurikomisjoni esimees ning ajakirja «Keel ja Kirjandus» peatoimetaja, tõdeb, et Kristjanil on jalad tema ja isaga võrreldes rohkem maa peal. «Ta näeb asju rohkem praktilise poole pealt,» märgib Mart Meri. Rahvasaadik kinnitab, et ehkki ka Kristjanil on hea kirjaoskus, ei tunne ta praegu selle vastu huvi. «Kirjandid olid tal väga vaimukad, vahel, kui keldris mõne üles leian, siis loen ja pugistan naerda,» räägib Mart.

Kümmekond aastat Meriga sõbrustanud vaibaärimees, endine profijalgrattur Martin Aun iseloomustab reklaami- ja maasikamüüjat visa mehena, kes naljalt takistuste ees alla ei anna. «Kui asja ette võtab, siis teeb ikka lõpuni,» teab sõber.

Kristjanile endale ei meeldi isiklikust elust rääkida. Lisaks kurjustab ta minuga, kui kuuleb, et olen püüdnud saada presidendilt kommentaari noorema poja tegemiste kohta. «Kokkulepe oli, et räägime ärist,» nähvab ta vihaselt.

Altin tõdeb, et Kristjan on, jah, selline tagasihoidlik. «Huvitav vestluspartner, väga laia silmaringi ja hea mäluga,» räägib ta. Väga mõnus on Meriga vestelda just seetõttu, et meil pole ühiseid majanduslikke huvisid, lisab ta.

Näib, nagu Kristjan Meri pelgaks meelevaldseid oletusi tema tegemiste ja presidendi vaheliste seoste vahel. Ehkki Meri ei keeldu presidendi teemal vestlemast, tundub siiski, et parema meelega oleks ta lihtsalt Kristjan Meri, mitte presidendi poeg.

«Ausalt öeldes pole ma oma sotsiaalset positsiooni analüüsinud,» sõnab mees.

«Ma tahaks firmad korralikult tööle saada, et 3--5 aasta pärast rahulolu saavutada,» selgitab ta oma motiive. Rahas ei saa rahulolu mõõta, tähtis on, et pere oleks terve, lapsed rõõmsad ja argiprobleeme vähem, avaldab presidendi poeg pühalikul ilmel oma tulevikulootused.