Õhumüügiga kimpus

Tarbijakaitseameti asedirektor Enn-Toivo Annuk ütleb, et pettuste arv on viimasel ajal pigem kasvamas kui kahanemas. Kõik pettusejuhtumid on sisuliselt püramiidskeemid, kus esimesed saavad oma raha kätte, teised jäävad aga pika ninaga.

Annuki sõnul saab inimesi kõige paremini alt tõmmata, pakkudes neile soodsat teenimisvõimalust. Ehkki mitmed võltstööandjad on juba vahele võetud, jätkub endiselt kergeusklikke, kes liimile lähevad. «On inimesi, kes ei õpi ja saavad petta aina uuesti ja uuesti. Kõikidesse firmadesse, mis pakuvad soodsat tööd, kasseerides raha enne sisse, tuleks suhtuda kahtlusega,» räägib Annuk.

Annuk leiab, et ehkki aferistid mõtlevad pidevalt välja uusi petmismooduseid, on nende «kvalifikatsioon» siiski madalavõitu. «Neid asju saaks palju paremini läbi viia, aga loomulikult ei hakka ma õpetama, kuidas seda teha,» ütleb ta.

Viimane tähelepanuväärne õhumüüja oli suure osa Tallinnast oma reklaamvoldikutega üle ujutanud International Trade Cooperation, kes lubas kahesaja krooni eest kassettraadiot ning tuhande krooni eest mobiiltelefoni. Värvitrükis reklaamvoldik näeb välja üpriski usaldusväärne. Sellele, et asi pole õige, viitab vaid asjaolu, et raha soovitakse saada enne kauba kättetoimetamist. Kõige tähelepanuväärsem on see, et petisel ei tekkinud probleeme võltsitud dokumentide abil Hansapangas arve avamisega ega ka Eesti Posti kaudu oma voldikute levitamisega, kuigi automüüja ASC valeblankett oli täidetud räigete kirjavigadega. Arvatavasti lasi ennast alt tõmmata ka sajatuhandeses tiraazhis voldikud trükkinud trükikoda.

Samas jätsid just korralik värvitrükk, kriitpaber ning voldikusse klammerdatud Hansapanga maksekorraldused mulje, et tegemist on maksejõulise ning usaldusväärse firmaga. Kui õhumüüja oleks viitsinud õigekirjaga vaeva näha ning lisanud juurde loogilisemad kontaktandmed, oleks sellest võinud saada üks efektsemaid pettuseskeeme. Seekord aga jõudis afäär üsna ruttu majanduspolitseisse, mistõttu võib oletada, et kannatanuid on vähem, kui petis lootis.

«Põhiliselt kasutatakse sellistel puhkudel nn tankiste, on olnud juhtumeid, kus inimesed on panka arvet avama läinud lausa pudeli viina eest,» räägib majanduspolitsei juht Veljo Aleksandrov. Ta lisab, et ehkki pettusejuhtumite uurimine ei ole teab mis keeruline, on see kannatanute suure arvu tõttu töömahukas. Nii pettis kleebiste lõikamisega soodsat teenimisvõimalust pakkunud firma Alex Gering mitut tuhandet inimest. Aleksandrov kinnitab, et politsei suudab kelmid vahele võtta. Ja mitte ainult tankistid, vaid ka pettuste organiseerijad.

Lisaks kodumaistele sulleritele üritavad meid haneks tõmmata ka aferistid välismaalt. Endiselt saabuvad firmadesse kurikuulsad Nigeeria kirjad. Transpordifirma IK-Speditor OÜ juhatuse liige Arvo Eller avastas Aafrikast saabunud «äripakkumise» kuu aega tagasi oma elektronpostkastist. Dr Medu Mustapha Lagosest palus edastada oma pangakonto number ning saata allkirjastatud tühi ettevõtte blankett. Vastutasuks lubas aafriklane saata kolmandiku 21,5 miljonist dollarist.

«Me ei viitsinud sellele kirjale isegi nalja pärast vastata, ehkki üks töökaaslane mängis kunagi sellise juhtumi puhul mängu päris pikalt kaasa.» Üllatav oli see, et kiri tuli elektronpostiga. «Nad on vahepeal Interneti kasutamise ära õppinud, « naerab Eller.

Veljo Aleksandrov teab paari juhtumit, kus Aafrika ärimehed on eestlastelt ka raha sisse kasseerinud. Samas tunnistab ta, et kaugelt Nigeeriast saabunud kirjadega tema ametkond võidelda ei suuda.

Suurimaks teadaolevaks pettusekannatajaks Eestis on Põhja-Eesti Pank, kes Eesti Panga garantiid kasutades saatis tundmatule ?veitsi firmale Paradiso SAL 10 miljonit dollarit (148 mln krooni). Enamik rahast on tänaseni kadunud.

Autor: Henrik Ilves