Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti valmistab muret vasakpoolsele Läänele
Soome on reageerinud ootamatult valuliselt Eesti kavale vabastada ettevõtted tulumaksust. See on mõtteliseks järjeks Eesti kaubalaevade hiljutisele boikoteerimisele Helsingis. Asja hea külg on see, et pärast Kauppalehti repliiki on Soome ettevõtted paremini teavitatud meie maksumuudatustest.
Äripäeva arvates on põhjendamatult valuline reageering parim tunnustus meie majanduspoliitikale.
Jah, Soomel -- ja mitte üksnes Soomel -- on põhjust muret tunda, kui tootmine kandub paremate tingimuste tõttu Eestisse. Just seda ongi tulumaksuvabastuse kehtestamine taotlenud ja, nagu esimesed märgid näitavad, ka saavutanud.
Soome ähvardab ühepoolselt katkestada topeltmaksustamise vältimise lepingu, kuna Eesti puhul oleks tegemist justkui maksuparadiisiga, ehkki viimase tunnused Eestil puuduvad. Pigem siiski ei soovitagi süveneda Eesti seadusandlusse, kuna pealiskaudselt kritiseerida on märksa lihtsam. Detailsema vaatluse järel võib probleemi veenvus hoopistükkis kannatada.
Kui Soome katkestaks kõigele vaatamata ühepoolselt lepingud, heidaks see Eesti mainele kahtlemata varju. Teatud määral võib see torpedeerida ka vastuvõtmist Euroopa Liitu, ehkki viimase direktiivid ei reglementeeri tulumaksustamist. Kui pole keelatud, siis järelikult on lubatud. Ses mõttes on õige kõndida oma rada ja mitte loobuda oma peaga mõtlemast.
Eesti peab siiski jätkama selgitustööd -- valitsuste, saatkondade, instituutide, sõprusseltside, kasvõi tavaliste inimeste tasandil.
Majanduslik efekt võib lepinguid katkestava poole jaoks olla hoopis negatiivne. Kui Soome firma võtab oma Eesti tütarfirmast dividende, siis peaks ta makse maksma nii Eestile kui Soomele, sest dividendid jäävad Eestis endiselt maksustatuks.
Kõige rohkem kardab Soome oma firmade peakorterite kandumist piiri taha, mis topeltmaksude korral võibki juhtuda. Vaevalt et just Nokia ankru hiivab, aga ka väiksemate firmade lahkumine on pretsedent. Tegelikult piisab juba laiemast tootmise ülekandmisest Eestis asuvatesse tütarettevõtetesse.
Kõige selle juures on ilmne, et peavalu on saanud naaberriik, mitte selle ettevõtted. Kapital teeb vastavalt muutunud oludele uued kalkulatsioonid, kus patriotism on vaid üks parameeter paljude seas. Kui ikka lähinaabruses on tunduvalt soodsam, siis miks mitte. Nii võib valdavalt vasakpoolsesse Euroopasse kanduda parempoolne maavärin, epitsentriga Eestis.