24 august 1999

Sakalanuste juugendi-ihalus

Korp! Sakala konvendihoone alumistel korrustel käib korporantide seltsielu, samal ajal kui ülemised teenivad büroode rendiga korporatsioonile raha.

Eesti esimese üliõpilaskorporatsiooni majana ehitatud Sakala konvendihoone täitis algselt ka üliõpilaste ühiselamu funktsioone, kuid vilistlaskogu esimehe Jaan Kelderi sõnul ei peaks niisugune äriidee tänapäeval vett ja seetõttu on eraldi sissepääsuga büroopinnad välja renditud.

Konvendihoone kolmes etapis taastamisele on mitme aasta jooksul kulunud kokku 6 miljonit krooni, millest 40% on tulnud omavahenditest ja ülejäänu pangalaenuga, mille tagab vilistlaskogu. Jaan Kelderi sõnul on tegu pikaajalise investeeringuga.

Vilistlaskogu võttis suuna juugendliku arhitektuurimälestise taastamisele, kuigi algsel kujul olid säilinud vaid müürid ja vahelaed. Sõjas süütepommiga pihta saanud konvendihoone oli nõukogudeaegse remondi tõttu kaotanud juugendliku silueti ning vajas selle taastamiseks kolmanda ja neljanda korruse põhjalikku ümberehitust, samuti uut katust. Keldri remondiks kulus 1996. aastal 550 tuhat krooni, esimese korruse kordategemiseks 1997. aastal ligi 2 mln krooni.

Sümboolselt kompenseerib konvendihoone tules hävinud Vanemuise juugendlikku teatrimaja -- mõlemad hooned on projekteeritud samad Soome arhitektid.

Korp! Sakala on ülemaailmne organisatsioon, mis on arvestatavalt esindatud nii Tallinnas kui ka Tartus, kus vilistlaskogu taastas juugendstiilis konvendihoone. 1911. aastal valminud hoone oli seltsi käsutuses kuni 1940. aastani ja hävis osaliselt 1941. Enne korporatsioonile tagastamist asus seal kunstikool.

Hoone ülemised korrused on 90% välja renditud, sest tervet maja korporatsioonil tarvis ei ole. Esimesel korrusel on fotode põhjal taastatud ajalooline konvendisaal, ka ülemiste korruste bürood on juugendstiilis kujundatud. Keldrikorrusel on korporatsiooni käsutuses piljardisaal, väike raamatukogu ja traditsiooniline õlletuba Kneipe.

Algselt kavandasime hoonele elektrikütte, kuid poole ehituse peal otsustasime gaasikütte kasuks, sest meie arvestuste kohaselt oleks elektriküte liiga kalliks läinud, lisaks kulgeb mööda Veski tänavat gaasitrass.

Taastatud ja osaliselt on vana eeskujul uuendatud ka konvendihoone aed.

Juugendarhitektuuri on Tartus võrdlemisi vähe säilinud, muinsuskaitsealune Sakala konvendihoone on Eesti-Soome kontekstis oluline hoone tuntud arhitektidelt.

Renoveerimise eesmärk oli sõjas kannatada saanud ja sõjajärgselt kunstikooliks ümber ehitatud hoone algsele juugendarhitektuurile tagasi minek. Akende rütmi ja kelpkatuse kuju taastamiseks tuli lammutada mansardkorrus ja osaliselt teine korrus.

Vastavalt tellija majanduslikele võimalustele tuli leida kompromiss katusekattematerjali osas -- loobuda punasest kivikatusest ja asendada see pruuni plekk-katusega. Uudne on lipuplatvormi koht katusel.

Hoone algset välisviimistlust oli küllalt keeruline taastada. Teadaolevalt vaheldus liivakarva hele lubivärv tumedamate punakate reljeefsete pindadega. Kuum suvi takistas kindlat õhuniiskust nõudvaid krohvimistöid. Et lubikrohv liiga kiiresti ei kuivaks, alustasid krohvijad tööga varavalges kell neli hommikul.

Autor: Imbi E. Kaljuste

Hetkel kuum