Liiniehitus vajab oskuslikku töövõtjat

18. augusti ÄPs oli kirjutis Eesti elektrijaama ja Püssi alajaama vahelise 330kV õhuliini ehituskonkursist.

Töötasin pikka aega liiniehituse ettevõtte ja Eesti Energia kapitaalehituse osakonna juhatajana, seega oskan hinnata seda tööd nii tellija kui ka töövõtja seisukohalt. Lõppeesmärk peab olema elektriliinidele esitatavate tehniliste nõuete vaieldamatu evitamine ehituse käigus ja liini töökindluse tagamine paljudeks aastateks, sest liinist saab põhivõrgu üks olulisem osa Eesti elektrijaama toodetud elektrienergia transportimisel riigi teistesse piirkondadesse, sealhulgas ka Saare- ja Hiiumaale.

Kõnealuse elektriliini ehitamise tingimused on komplitseeritud ja võib otse öelda, et rasked. Peaaegu pooles ulatuses tuleb töötada teiste kõrgepingeliinide läheduses ja nende mõjutsoonis, mis ohutustehnika nõuete kohaselt nõuab nende väljalülitamist, mida pikaks ajaks teha ei saa tarbijate elektrivarustust halvamata.

Teine raskendav tegur on see, et kolmandik trassi läbib soiseid alasid, kus saab teha 0-tsükli ja ka muid ehitus-montaazhitöid külmunud pinnase korral. Eestimaa talved, välja arvatud viimane, on aga ebasoodsad selliseks tööks. Tööaegade sobitamine maaomanike nõuetega vastavalt põllukultuuride kahjustuste minimeerimiseks ja töötamine kaevanduste piirkonnas on kolmas raskendav tegur.

Eelpool öeldu põhjal võib teha vaid ühe järelduse -- projekti kvaliteetseks ja tähtaegseks rakendamiseks on võimeline riigis pikka aega töötanud kõrgepingeliinide ehitusfirma, mille insener- ja töölispersonal omab head ettevalmistust ja oskust töötada kohalikes tingimustes.

Oma elektriliinide ehituse töökogemuste põhjal näeksin erapooletult ja objektiivselt ühe sobiva konkurendina mainitud konkursil ka Eesti Elektrivõrkude Ehituse ASi. Selle firma tööde loetelus on tähtsamatena Püssi--Kiisa 330kV, Tsirguliina 330kV ja Sindi 330kV alajaamade, Muuga sadama ning paljud teised kõrgepingeliinid.

Viimane tähtsam töö oli rahvusvahelise kiudoptilise sidekaabli ehitus elektriliini äikesekaitse trossis Tapa--Narva lõigul Eesti Energia ja Eesti Telefoni ühistellimusena.

Võin kindlalt väita, et ükski üldehitusfirma ei ole suuteline alguses nimetatud liini ehitust korraldama ja tegema oma jõududega ega pakkuma tellijale soodsat optimaalset hinda. Seega peab üldehitusfirma kaasama alltöövõtja. Selleks ei ole sobivad Venemaa ja Läti ettevõtted, sest nende varasema töö kvaliteediga oli Eesti Energial tõsiseid raskusi. Töö andmine Eesti liiniehituse firmale on tähtis sotsiaalmajanduslikult kindlustamaks tööhõivet ja ühtlasi täidetakse kuldse reegli nõue -- eelista eestimaist.

Eesti energiasüsteemi patrioodina soovin, et sajandivahetuse suur liiniehitus tehakse hästi ja liin oleks töökindel.