Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene bensiin järsult kallinenud
Venemaa statistikaameti teatel läks bensiin ainuüksi juulis 15% kallimaks. Enim ostetud 92oktaanine bensiin maksab nüüd keskmiselt kuus rubla ehk 3,60 krooni liiter. Lõuna-Venemaal võib bensiin maksta kuni üheksa rubla.
Peale autojuhtide tekitab bensiini hind probleeme ka valimisteks valmistuvatele poliitikutele. Kõigi tasandite juhid püüavad üksteise võidu rahvale kinnitada, et selle vastu võetakse midagi ette. Valitsus on sundinud suuremaid naftafirmasid sõlmima lepingu, kus need kohustuvad bensiini hinda hoidma kindlal tasemel. Hinnatõusu piiramine on aga tekitanud suve jooksul kütusekriisi paljudes Venemaa piirkondades, välja arvatud Moskva linn ja oblast.
«Bensiini hinna külmutamise otsus oli algusest peale mõeldud läbikukkumisele ning nüüd tuleb valitsusel tekkinud kütusekriisis iseend süüdistada,» ütles investeerimispanga Troika Dialog naftaanalüütik Ivan Mazalov.
Bensiini hinna tõusu on kindlasti mõjutanud toornafta kallinemine maailmaturul. Naftabarreli hind on kuue kuuga kerkinud kümnelt dollarilt kahekümnele, mistõttu Vene naftatootjad on välisturule müümisest rohkem huvitatud kui siseturule.
Et tagada siseturu vajaduste rahuldamine, katkestas Venemaa energeetikaministeerium bensiini ekspordi ning piiras kütte- ja diisliõli eksporti augustis ja septembris. Eksperdid väidavad, et Venemaa bensiinikriis ei lahene enne, kui siseturuhind pole jõudnud rahvusvahelisele tasemele. See võib tähendada hinna kahekordistumist lühikese ajaga, ütles Mazalov.
Autor: ÄP