Kuidas Uus-Meremaa või Eestis käis

Või tuli Eestisse heade kavatsustega. Temast tehti hapukoort ja võisegusid nii Venemaa kui ka Euroopa turule. Esimesena hakkas võist hapukoort tegema Tallinna piimatööstus. Temast võtsid snitti ka teised tööstused. Suurim töötleja Ühinenud Meiereid ehitas kogu oma äri üles või hapukooreks tampimisele. Ja äri läks hästi -- venelased sõid Uus-Meremaa võist tehtud hapukoort, kiitsid ja maksid head hinda.

«99 protsenti kasumist saavad piimatööstused just sisseveetud tooraine töötlemisest ja sellest valmistatud toodangu ekspordist,» kinnitas poolteist aastat tagasi uhkelt Ühinenud Meiereide nõukogu aseesimees Andres Vinni. «Selle najal Eesti piimatööstus püsibki.»

Kaua aega oli piimatöötlejate ja -tootjate seas avalikuks saladuseks, et Ühinenud Meiereide edu baseerub just nimelt odava või kalliks hapukooreks töötlemisel. Ühest kilost võist annab teha neli kilo hapukoort. Võikilo sai Ühinenud Meiereid kätte umbes 25 krooniga, hapukoore kilo aga maksis Venemaa turul parimatel aegadel 13 krooni. Seega sai iga võikilo töötlemise pealt teenida kaks korda suurema summa kui see, millega ta sisse veeti.

Eestisse voolasid suured võikoormad. 1997. aastal imporditi Eestisse kokku 17 000 tonni võid, möödunud aastal 11 000 tonni. Igalt poolt üle maailma: Uus-Meremaalt, Austraaliast, Iirimaalt, Saksamaalt, Norrast. Külmlaod olid pilgeni võid täis.

Kõik olid rahul. Tehased teenisid töötlemisest kõva kasumi, piimatootjatele maksti odava või väärtustamise arvel piima eest korralikku hinda.

Venemaa kriis lõi rahuliku eksisteerimise segamini. Ladudes seisev seni kuldne või muutus omanikele ristiks kaelas. Lähenes realiseerimistähtaeg, kuid müüa polnud kellelegi. Ühinenud Meiereide hapukoort tootev Pärnu ettevõte AS Topmilk pankrotistus.

Ühinenud Meiereid üritas pärast Venemaa kriisi puhkemist sokutada võid riigile, et saada raha ekspordi ärakukkumisest tingitud augu lappimiseks. Riik aga võid osta ei tahtnud ja nii tuli hankida või tootjatelt paber kõlblikkuse kohta ja vaikselt tülikaks muutunud koormast vabaneda.

Eelmise aasta lõpul väitis Ühinenud Meiereid, et maakera kuklapoolelt toodud või on ettevõtte Hollandi partneritele maha müüdud. Tegelikult seisis või endiselt ladudes ja ootas oma aega. Tasapisi võid ka töödeldi, kuid kogused olid varasemaga võrreldes pisikesed. «Kui me eksporttoodangu valmistamisel seda võid ei kasutaks, oleks eksport Venemaale topelttollide tõttu nullilähedane,» tunnistas sel kevadel Ühinenud Meiereide kommertsdirektor Aivar Häelm.

Piimatootjatel jäi selle jutu peale üle vaid hambaid kiristada. Nemad said piimakilo eest kätte ainult 1.50 ehk poole vähem kui poolteist aastat tagasi.

Eelmisel nädalal läks või elu kibedaks. Veterinaarametnikud avastasid rutiinse kontrolli käigus Tartu tollilaost 540 tonni võid, mille aegumistähtaeg oli möödunud ligi aasta tagasi.

Ühinenud Meiereide juhtide väitel suudavad nad tõestada, et kuigi säilivustähtaeg on möödas, on või kasutamiskõlblik. Euroopa Liidus on tõepoolest aegumistähtaja ületanud toodangule võimalik saada paber, mis tõestab, et kaup kõlbab endiselt kasutamiseks. Selline privileeg kehtib ainult ELi liikmesriikidele, sest seal on toiduainete säilitamine ühesugune. Et Eesti pole ELi liige ja meie laod ei vasta ELi nõuetele, ei saa ka säilivustähtaega paberil pikendada.

Ühinenud Meiereide peadirektor Andres Soosaar raiub nagu rauda, et koduturule pole importvõist midagi tehtud. Kas see väide ka paika peab, uurivad praegu veterinaaramet, tervisekaitseinspektsioon, tarbijakaitseamet jne. «Küllap sellest ikka ka koduturule toodeti,» arvab piimatootja Rein Kaidla Raplamaalt. «Aga kes seda tagantjärgi enam ikka tõestada suudab.»

Veterinaaramet on endas kindel, et aegunud või tuleb igal juhul riigist välja saata või hävitada. «Mina jään oma seisukohtade juurde,» kinnitab veterinaarameti piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski. Arvatavasti on ta juba väsinud selle lause korrutamisest.

Pärast nädalaajalist kemplemist ametnikega avaldas Ühinenud Meiereid soovi või välja vedada. Eelmise nädala lõpus neilt veel sellekohast kirjalikku teadet polnud. «Nad veavad või välja, kuid ei tea veel, millal alustavad,» sõnab Razumovski.

Kui palju siis Ühinenud Meiereid aegunud võiga vahelejäämise tõttu kaotas? Ettevõtte juhid ei taha sel teemal rääkida. Ühinenud Meiereisid esindav vandeadvokaat Maria Mägi kõneleb leppetrahvidest, mida partnerid saamata jäänud kauba tõttu nõuavad. Summasid ta ei avalikusta. Arvestades, et võikilo hind on umbes 25 krooni ja erinevatel hinnangutel seisab üle Eesti külmladudes umbes 1500 tonni võid, on Ühinenud Meiereide kaotus ligi 40 miljonit krooni.

- võist eraldatakse vesi ja rasv

- rasv sulatatakse üles

- vedel rasv segatakse lõssiga, saadakse piim

- piim kooritakse ja koorest tehakse hapukoor

1 kg 82protsendise rasvasusega võid annab välja 4 kg 20protsendist hapukoort

või osteti sisse keskmiselt 25 krooniga kilo, 1 kg hapukoore hind parimatel aegadel Venemaal oli 13 krooni, praegu umbes 6 krooni.