Tarkvara juurutamise riskid

Ikka tuleb ette, et tarkvara-arenduse projekt võtab planeeritust poole rohkem aega või on eelarve tööde käigus kasvanud mitmekordseks. Kuidas asjade sellist käiku ette näha ja ära hoida?

Heale tavale vastavas ettevõtte juhtimises käsitletakse kahte liiki riskianalüüsi -- «ülespoole vaatavat» (uusi võimalusi ja lõppkokkuvõttes tuleviku kasumit määravate riskide hindamist) ja «allapoole vaatavat» (praegust äritegevust mõjutavate riskide analüüsi). Siia kuulub ka arendustegevuse, sealhulgas infosüsteemi arendusprojektidega seonduvate riskide juhtimine.

Infosüsteemi arendusprojekti järelevalvet saab võrrelda ehitusprojekti juhtimisega. Hoone ehitamisel on järelevalve vajalik sõltumata ehitajate oskustest -- ühelt poolt selleks, et tulemus vastaks kavandatule, aga teisalt ka ettenägematute asjaolude korral sobivate lahenduste pakkumiseks ja nende elluviimise kontrolliks.

Tarkvara juurutamisel on loodava süsteemi spetsifikatsioon ehitusprojektiga võrreldes sageli oluliselt pealiskaudsem ja vajadus järelevalveks seega suuremgi.

Infosüsteemi arendusprojekt on keeruline ettevõtmine, hoolikalt tuleb läbi mõelda nii investeeringust saadav eeldatav kasu kui ka näiteks ostetavate litsentside ning juurutamisteenuste eest tasumise ajastamine. Samas pole juhtkonnal sageli aega ega erialaseid oskusi arendusprojekti edenemise ning loodavate tulemuste kvaliteedi pidevaks kontrollimiseks. Ometi on ilmselgelt mittetasuv teha järeldused projekti õnnestumise või ebaõnnestumise kohta alles pärast tööde lõppu -- paljusid arendusprojekti protsesse saab ja tuleb mõjutada juba tööde käigus.

Pärast otsust käivitada infosüsteemi arendustööd jääb projekt sageli ettevõtte infotehnoloogia valdkonna eest vastutaja (IT juhi või selle puudumisel näiteks finantsjuhi) järelevalve alla. Harva leitakse oma töötajate hulgast või palgatakse väljast täistööajaga ettevõttepoolne projektijuht, ja ega häid projektijuhte ka alati leida ole.

Projekti järelevalvet saaks teostada ettevõtte sisekontrolli funktsiooni täitev isik või allüksus, kuid sageli puudub sisekontrollis vajalike infotehnoloogiaalaste teadmistega töötaja. Lahenduseks on väljast sisseostetav projekti riskijuhtimise teenus.

Projekti edenemist ja lõppeesmärgi saavutamist ohustavaid asjaolusid peaks professionaalide abiga hindama juba enne projektitööde algust ja seejärel projekti edenedes regulaarselt ümber hindama. Riskide väljaselgitamine ja neid maandavate protsesside õigeaegne käivitamine on oluliselt otstarbekam kui tekkinud kahjude tagantjärele likvideerimine.

Soovitatav on infosüsteemi arendusprojekte auditeerida, kui projekti eelarveline maksumus on suurusjärgus pool miljonit krooni ja enam. Otsus investeerida infosüsteemi arendamisse tehakse ju selleks, et saada konkurentsieelist või reaalset tulu lihtsustunud töökorraldusest ja paremast informeeritusest -- kui projekt ebaõnnestub, jääb ettevõttel oodatud kasu saamata ja investeeringu enda maksumus tuleb korstnasse kirjutada.

Autor: Aare Renzer