Euroopa Liidu kuumim regioon võtab tuure üles

Kaheksa aastat pärast Nõukogude Liidust vabanemist on Eesti, Läti ja Leedu kaubandussuhted kardinaalselt muutunud: kui 1990. aastate algul pärast raudse eesriide kadumist olid Läänemere lõuna- ja põhjakalda kaubandussuhted tühised, siis sel aastal on Rootsi ja Soome möödunud Venemaast ja tõusnud Eesti tähtsaimaks ekspordituruks. Üksikmaana on Saksamaa kujunenud Läti ja Leedu eksportkaupade suurimaks ostjaks, edestades samuti Venemaad.

Ka see on omamoodi vabanemine, kirjutab DI. Ja ühtlasi sunnib see esitama küsimuse, miks on endistel idabloki riikidel läinud majanduslik toibumine palju ladusamalt kui Venemaal endal? Venemaa hädaks on see, et Nõukogude süsteem oli hävitanud turumajandusliku mõtlemise peaaegu kolme põlvkonna teadvusest. Ja kui Venemaa pani majandusreformid tormilise tempoga käima, siis kommunismist, diktatuurist ja plaanimajandusest läbiimbunud riigiaparaat ei olnud lihtsalt suuteline sellega sammu pidama.

Praegust arengut Läänemere ruumis on nimetatud majanduslikuks tiigrihüppeks. Selles piirkonnas on tekkinud Euroopa Liidu laienemise esimese ringi kaks tunnustatud kandidaati Eesti ja Poola ning kohe neile järgnevad Läti ja Leedu. Läinud nädala lõpus Baltimaade majanduse mahukat analüüsi tutvustanud Rootsi Svenska Enskilda Banken (SEB) ennustab Eestile, Lätile ja Leedule tulevaks aastaks kiiret majanduskasvu vastavalt 4,5%, 3% ja 4% ning järjest süvenevat integratsiooni Euroopa Liiduga.

Kuigi Vene kriisi tagajärjel on Baltimaade kaubavahetus oma suure naabriga järsult kahanenud, mis on tekitanud eelarveprobleeme ja sundinud rakendama karme kokkuhoiuabinõusid, mis omakorda kahandavad kodumaist nõudlust, on kogu piirkond aastaga üllatavalt jõudalt toibunud, leiavad rootslased.

Lootusetuks ei pea nad olukorda ka Venemaa jaoks, kellele on lisanud lootust nafta maailmaturuhinna kahekordistumine. Kuid Venemaa tõeline majanduslik toibumine sõltub eeskätt parlamendi- ja presidendivalimiste tulemustest, rõhutab DI.

Kui Baltimaad jt Läänemere riigid jätkavad oma tublit arengut, siis võime 2000. aastate algul rääkida Põhja-Euroopa väga huvitavast 80 miljoni elanikuga kasvupiirkonnast, mille moodustavad nii arenevad tiigermajandused kui ka Põhjala arenenud riigid. Poola, Eesti, Läti ja Leedu on juba siia piirkonda tublisti kapitali tõmmanud ning peatselt läheb siin lahti tõeliselt kuum tants, ennustab Dagens Industri.

Autor: ÄP

Hetkel kuum