Sulev Oll • 30 august 1999

Võltstossu varitsetakse tollipiiril

Ajast, kui Nike ja Adidase kaubamärgi esindajad võtsid sihikule tollipiiri, suurenesid avastatud salakauba kogused plahvatuslikult.

Kaubamärgi esindajaid kihutas võitlusele tõsiasi, et Eesti turud ja kauplused on piraatkaubast pungil. Võltsitud spordikauba jaekäive Eesti turgudel oli mullu kolm korda suurem kui originaalkaubal kauplustes. Tarkvaramüüjad hindavad piraatluse osa koguni 90 protsendile.

Nii väga kui originaalmüüjad ka piraatkaupa lettidelt kiskuda ei tahaks, on nende ainsad abinõud avaldused ning selgitustöö. Viimane on üllatavalt tõhus. Alates selle aasta aprillist, mil spordikaupade müüjad alustasid loengusarjaga tollitöötajatele, on algatatud paarkümmend võltsitud spordikauba konfiskeerimise menetlust.

Loenguid teemal «Spordikaupade võltsingud ja nende avastamine tollipiiril» pidasid Adidase ja Nike esindajad peaaegu kõikides tolliinspektuurides üle Eesti. Aktiivsem on vastukaja Luhamaal ja Iklas.

Kaubamärkide esindajad aktiviseerusid, kui selle aasta 28. jaanuaril kuulutati välja autoriõiguse seaduse, haldusõigusrikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse. Sellega sai võimalikuks pidada tollipiiril kinni kaubad, mille puhul on alust arvata, et nad on tähistatud kaubamärgi ainuomaniku loata.

Kaubamärgi esindajad pööravad eelistähelepanu tollile eelkõige seetõttu, et peatada suuremaid kaubakoguseid. ASi Kolm Triipu tooteeksperdi Priit Vene sõnul on läbi tolli üritatud tuua isegi 2000paarilisi võltsitud jalatsite partiisid. Müüjatelt konfiskeeritud kauba kogused kõiguvad aga 5 ja 100 paari vahel.

Teine põhjus, miks müüjad politseid ei eelista, on viimaste väike aktiivsus kauba konfiskeerimisel ja ükskõiksus kaebaja suhtes. Nii ei võetud mehelt, kes omaenda firma nime all toodetud võltsingu leidis, Kiviõli politseijaoskonnas isegi avaldust vastu. Keeldumist põhjendati töötajate puhkuste ja õpingutega.

Samas pole Harju politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse vaneminspektor Ain Soosaar rahul tootjate-müüjate aktiivsusega võltskaubast informeerimisel. Ainsana on politseinik seni rahule jäänud heliplaadimüüjatega. Õnnestunud ühistööd kroonivad mitmed piraatplaatide hävitamised. Suuremat aktiivsust ootab Ain Soosaar riiete ja jalanõude tootjatelt ja müüjatelt, sest plaatide kõrval müüakse Eestis ka piraattrussikuid.

Põhjused, miks politseinikud vähe turgudel ja kauplustes piraate püüavad, on nende tuntus ja tööga koormatus. «Ma ei kujuta ette, et läheksin mööda turge endale tööd juurde otsima,» ütleb Ain Soosaar.

Turule pole politseinikel mõtet minna seetõttu, et piraatkaup kaob nende ilmudes kui nõiaväel. Müüjate hulgas tekib ärevus isegi siis, kui erariides majanduspolitseinik laupäeva hommikul liha ostma tuleb. Info liigub politseinike ees ka ladudesse. Nii tühjenes Merekeskuse ladu Tallinnas 13. aprillil juba enne politsei saabumist.

Kauba konfiskeerimise vaev ei seisne ainult äravõtmises. Nii tuli Ain Soosaarel 18. augustil Harjumaal Luige baasis tehtud operatsiooni põhjal koostada võetust 40-leheküljeline nimekiri.

Usaldust politsei vastu vähendab see, et kaebustele kohe ei reageerita. Samas lähtub see politsei töö eripärast. «Piraatkauba müümise paik pole see, kuhu operatiivauto vilega lendaks,» väidab Ain Soosaar, «samas ei jää ükski, ka telefoni teel tehtud avaldus, tähelepanuta.»

Piraatkaup ei puuduta aga ainult originaalimüüjaid, kelle tulu see vähendab. Nike koolitusjuhi Aivar Halleri sõnul on tema poole pöördunud spordiharrastajad, kellele piraatjalats on vigastuse tekitanud. Politseile on teada ka juhtumeid, kus võltsprogrammid on arvutis oleva tarkvara rikkunud.

Kaubaaluste tootja Priit Tähtvere kardab, et kui tema tootjanumbriga märgistatud, aga lepapuust valmistatud alus puruneb ja toote rikub, võib kahjunõue tabada teda.

Hetkel kuum