Eestile on kasulikum säilitada tax-free

Valitsuses puudub üksmeel, kas taotleda ühinemiskõnelustel Euroopa Liiduga ajapikendust tax-free kaubandusele -- teede- ja sideminister Toivo Jürgenson peab seda vajalikuks, välis- ja rahandusministeeriumis ollakse sellele vastu.

Äripäev pooldab ajapikendust maksuvabale kaubandusele.

Tax-freest kiire loobumise poolt räägib kaks tõika. Esiteks see, et riigil jääb maksuvaba kaubanduse tõttu saamata osa käibemaksutulust, ja teiseks, et Eestis on hinnatase võrreldes Euroopa Liidu maadega niigi tunduvalt madalam ning me ei vaja turistide ligimeelitamiseks lisaimpulssi maksuvaba kaubanduse näol.

Eesti ei ole aga valmis võitlemaks tagajärgedega, mis kaasnevad tax-freest loobumisega. Laevafirmade tuludest tuleb 60-70 protsenti tax-free kaubandusest. Selle lõppemine võib viia mõne laevafirma pankrotti, Hansatee-taoline firma jääb ehk hingitsema, hoides liinil üht-kaht laeva. Kallinevad laevapiletid, mis kahandab reisijate arvu. Nii või teisiti jääb tööta hulk inimesi.

Sellist stsenaariumi ei ole välja mõelnud meie laevafirmad, vaid seda kinnitab Euroopa Liidu liikmesmaade paarikuine kogemus -- tax-free kaubandus kaotati 1. juulist. Kõige rohkem on kannatanud ELi otsuse tõttu Rootsi, Taani ja Saksamaa vaheline laevaliiklus, kus reisijate arv oli juulis olenevalt liinist 20--30% väiksem kui mullu samal ajal. Skandinaaviamaade 70 laevafirmast on raskustesse sattunud 13. Soome ja Rootsi on sunnitud suurendama toetusi laevafirmadele, näiteks Vaasa--Umeå liini käigushoidmiseks maksab kumbki aastas laevnikele 27 miljonit krooni. Mõlemad riigid maksid paralleelselt maksuvaba kaubanduse kehtimisega ja maksavad praegugi subsiidiume oma laevafirmadele.

Eesti riik ei saa sellist kingitust meie laevafirmadele teha. Ka siis mitte, kui meremehed laevadega Toompeale toetust taga nõudma läheksid.

Suurt kahju tõotab turistide voolu vähenemine. Kui reisijate arv kahaneb Helsingi--Tallinna liinil kümnendiku võrra, nagu prognoositakse, tähendab see ligikaudu 1,6 miljardi krooni saamata jäämist -- Soome statistikaameti andmeil külastab Eestit umbes 3 miljonit turisti, igaüks kulutab siin keskmiselt 5260 krooni.

Teine võimalus on riigil taotleda luba säilitada tax-free kaubandus teatud piirkonnas, kuid selleks peab sel piirkonnal juba olema eristaatus, nagu Soome Ahvenamaal või Hispaania Kanaari saartel.

ELi liikmena tuleb meil aktsepteerida liidu reegleid, eriti kui me praegu endale erandit välja ei kauple. On vist palju loota, et EL võtaks tax-free taastamise kaalumisele, kuigi reegli kehtestaja pole ka ise tulemusega rahul -- see on tekitanud hulga probleeme ja toonud juurde veel ühe valdkonna, mis nõuab toetust ühiskassast.