Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestile on kasulikum säilitada tax-free

    Valitsuses puudub üksmeel, kas taotleda ühinemiskõnelustel Euroopa Liiduga ajapikendust tax-free kaubandusele -- teede- ja sideminister Toivo Jürgenson peab seda vajalikuks, välis- ja rahandusministeeriumis ollakse sellele vastu.
    Äripäev pooldab ajapikendust maksuvabale kaubandusele.
    Tax-freest kiire loobumise poolt räägib kaks tõika. Esiteks see, et riigil jääb maksuvaba kaubanduse tõttu saamata osa käibemaksutulust, ja teiseks, et Eestis on hinnatase võrreldes Euroopa Liidu maadega niigi tunduvalt madalam ning me ei vaja turistide ligimeelitamiseks lisaimpulssi maksuvaba kaubanduse näol.
    Eesti ei ole aga valmis võitlemaks tagajärgedega, mis kaasnevad tax-freest loobumisega. Laevafirmade tuludest tuleb 60-70 protsenti tax-free kaubandusest. Selle lõppemine võib viia mõne laevafirma pankrotti, Hansatee-taoline firma jääb ehk hingitsema, hoides liinil üht-kaht laeva. Kallinevad laevapiletid, mis kahandab reisijate arvu. Nii või teisiti jääb tööta hulk inimesi.
    Sellist stsenaariumi ei ole välja mõelnud meie laevafirmad, vaid seda kinnitab Euroopa Liidu liikmesmaade paarikuine kogemus -- tax-free kaubandus kaotati 1. juulist. Kõige rohkem on kannatanud ELi otsuse tõttu Rootsi, Taani ja Saksamaa vaheline laevaliiklus, kus reisijate arv oli juulis olenevalt liinist 20--30% väiksem kui mullu samal ajal. Skandinaaviamaade 70 laevafirmast on raskustesse sattunud 13. Soome ja Rootsi on sunnitud suurendama toetusi laevafirmadele, näiteks Vaasa--Umeå liini käigushoidmiseks maksab kumbki aastas laevnikele 27 miljonit krooni. Mõlemad riigid maksid paralleelselt maksuvaba kaubanduse kehtimisega ja maksavad praegugi subsiidiume oma laevafirmadele.
    Eesti riik ei saa sellist kingitust meie laevafirmadele teha. Ka siis mitte, kui meremehed laevadega Toompeale toetust taga nõudma läheksid.
    Suurt kahju tõotab turistide voolu vähenemine. Kui reisijate arv kahaneb Helsingi--Tallinna liinil kümnendiku võrra, nagu prognoositakse, tähendab see ligikaudu 1,6 miljardi krooni saamata jäämist -- Soome statistikaameti andmeil külastab Eestit umbes 3 miljonit turisti, igaüks kulutab siin keskmiselt 5260 krooni.
    Teine võimalus on riigil taotleda luba säilitada tax-free kaubandus teatud piirkonnas, kuid selleks peab sel piirkonnal juba olema eristaatus, nagu Soome Ahvenamaal või Hispaania Kanaari saartel.
    ELi liikmena tuleb meil aktsepteerida liidu reegleid, eriti kui me praegu endale erandit välja ei kauple. On vist palju loota, et EL võtaks tax-free taastamise kaalumisele, kuigi reegli kehtestaja pole ka ise tulemusega rahul -- see on tekitanud hulga probleeme ja toonud juurde veel ühe valdkonna, mis nõuab toetust ühiskassast.
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Väljaspool börsi laiub suur ja salapärane maailm
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Selgusid värsked aasta ajakirjaniku nominendid
Meediaettevõtete Liidu žürii valis täna aasta ajakirjaniku nominetideks Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene, Delfi Meedia ajakirjaniku Holger Roonemaa ning Ukrainas käinud ajakirjanikud: Postimehest Jaanus Piirsalu, Eesti Rahvusringhäälingust Anton Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni ning Delfi Meedia ajakirjaniku Roman Staropopovi.
Meediaettevõtete Liidu žürii valis täna aasta ajakirjaniku nominetideks Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene, Delfi Meedia ajakirjaniku Holger Roonemaa ning Ukrainas käinud ajakirjanikud: Postimehest Jaanus Piirsalu, Eesti Rahvusringhäälingust Anton Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni ning Delfi Meedia ajakirjaniku Roman Staropopovi.

Olulisemad uudised

Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.