• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lätit ja Leedut painab devalveerimise tont

    Financial Times kirjutas, et Läti ja Leedu nõrk majandus ja suur eelarvedefitsiit võivad sundida mõlema riigi valitsust devalveerima rahvusvaluuta.
    Äripäeva arvates peaksid Eesti ettevõtjad olema ettevaatlikud Lätti ja Leetu investeerimisel ja oma äriplaanides arvestama nende valuutade devalveerimise võimalusega.
    Rootsi pankade analüütikud peavad praegu lati devalveerimise võimalust vähetõenäoliseks ning on Läti majanduse väljavaadete suhtes, nagu Eestigi suhtes, positiivselt meelestatud. Rootslased on Läti olukorraga väga hästi tuttavad, sest paljud Rootsi ettevõtjad on just Läti kaudu Balti turul kanda kinnitanud.
    Lati devalveerimist seostatakse peaminister Andris ?kele majandushuvidega. ?kelele kuulub toiduainetekontsern Ave Lat Grupa, mis Vene kriisi tõttu pidi kandma suuri kahjumeid, ja nüüd kardetakse, et ?kele põhjendab devalveerimist ekspordi edendamisega ning üritab oma ettevõtteid päästa.
    Devalveerimise otsuse peab langetama aga keskpank, mis on jäigalt kursimuutmise vastu. Augustis tegi keskpank lati tugioste 40 miljoni dollari eest ja tugiostud ei kujuta praegu veel ohtu keskpanga reservidele.
    Läti ja Leedu rahvusvaluutade devalveerimisrisk võib suureneda, kui riikide majandusseis halveneb. Kursimuutmise kahtlused tekkisid suurest eelarvedefitsiidist, mis mõlemat riiki vaevab. Lati devalveerimisohtu võimendab plaanitav pensionireform.
    Lisaks probleemidele eksporttööstuses on Läti majanduse üheks ohuallikaks pangandus. Erinevalt Eestist pole Läti pangandusmaastikul suurpuhastust toimunud, kuid varem või hiljem leiab see aset.
    Kui riigi majandus ja finantsseis on madalseisus, siis välispoliitikaga seoses on lätlastel läinud hästi. Nimelt avaldas Euroopa Liidu eesistujamaa Soome president Martti Ahtisaari arvamust, et Läti ei pea enam kaua ootama kutset Euroopa Liidu laienemiskõnelustele.
    Eesti peab kindlasti üritama Lätit ja Leedut välispoliitiliselt toetada, sest mida tugevam on Läti ja Leedu majandus, seda parem meile. Tegemist on oluliste eksporditurgudega ja kui Läti ning Leedu devalveerivad oma rahvusvaluutad, siis on see Eesti ettevõtjatele sama valus, kui oli rubla devalveerimine. Mingiks ajaks kaovad kaks tähtsat eksporditurgu ja samas muutuvad Läti ning Leedu tootjad konkurentsivõimelisemaks.
    Kuna Balti riike vaadatakse ühtse turuna, siis võib kolmest riigist ühes toimuv valuuta devalveerimine hirmutada välisinvestorid eemale ka teistest Baltimaadest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.