Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lätit ja Leedut painab devalveerimise tont
Financial Times kirjutas, et Läti ja Leedu nõrk majandus ja suur eelarvedefitsiit võivad sundida mõlema riigi valitsust devalveerima rahvusvaluuta.
Äripäeva arvates peaksid Eesti ettevõtjad olema ettevaatlikud Lätti ja Leetu investeerimisel ja oma äriplaanides arvestama nende valuutade devalveerimise võimalusega.
Rootsi pankade analüütikud peavad praegu lati devalveerimise võimalust vähetõenäoliseks ning on Läti majanduse väljavaadete suhtes, nagu Eestigi suhtes, positiivselt meelestatud. Rootslased on Läti olukorraga väga hästi tuttavad, sest paljud Rootsi ettevõtjad on just Läti kaudu Balti turul kanda kinnitanud.
Lati devalveerimist seostatakse peaminister Andris ?kele majandushuvidega. ?kelele kuulub toiduainetekontsern Ave Lat Grupa, mis Vene kriisi tõttu pidi kandma suuri kahjumeid, ja nüüd kardetakse, et ?kele põhjendab devalveerimist ekspordi edendamisega ning üritab oma ettevõtteid päästa.
Devalveerimise otsuse peab langetama aga keskpank, mis on jäigalt kursimuutmise vastu. Augustis tegi keskpank lati tugioste 40 miljoni dollari eest ja tugiostud ei kujuta praegu veel ohtu keskpanga reservidele.
Läti ja Leedu rahvusvaluutade devalveerimisrisk võib suureneda, kui riikide majandusseis halveneb. Kursimuutmise kahtlused tekkisid suurest eelarvedefitsiidist, mis mõlemat riiki vaevab. Lati devalveerimisohtu võimendab plaanitav pensionireform.
Lisaks probleemidele eksporttööstuses on Läti majanduse üheks ohuallikaks pangandus. Erinevalt Eestist pole Läti pangandusmaastikul suurpuhastust toimunud, kuid varem või hiljem leiab see aset.
Kui riigi majandus ja finantsseis on madalseisus, siis välispoliitikaga seoses on lätlastel läinud hästi. Nimelt avaldas Euroopa Liidu eesistujamaa Soome president Martti Ahtisaari arvamust, et Läti ei pea enam kaua ootama kutset Euroopa Liidu laienemiskõnelustele.
Eesti peab kindlasti üritama Lätit ja Leedut välispoliitiliselt toetada, sest mida tugevam on Läti ja Leedu majandus, seda parem meile. Tegemist on oluliste eksporditurgudega ja kui Läti ning Leedu devalveerivad oma rahvusvaluutad, siis on see Eesti ettevõtjatele sama valus, kui oli rubla devalveerimine. Mingiks ajaks kaovad kaks tähtsat eksporditurgu ja samas muutuvad Läti ning Leedu tootjad konkurentsivõimelisemaks.
Kuna Balti riike vaadatakse ühtse turuna, siis võib kolmest riigist ühes toimuv valuuta devalveerimine hirmutada välisinvestorid eemale ka teistest Baltimaadest.