Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja jälgib riietustava
Kui mitme firma omanik Endel Siff tuleb kohtumisele tuulepluusis ja triibulise särgiga, ülemine nööp lahti, olen meeldivalt üllatunud ja meie jutuajamine võtab hoopis soojemad toonid. Siff on ajakirjaniku hämmingu ära tabanud ja alustab pikka loengut teemal, mida üks ärimees võib ja mida mitte.
Siffi sõnul võivad firmaomanikud, kui nad just parasjagu kliendiga ei suhtle, lubada endale märksa vabamat riietumisstiili kui tegevjuhid. Mujal maailmas on kombeks, et kaubandusfirmade esindajad kannavad sarnaselt pangajuhtidega eriti esinduslikku musta ülikonda ja valget särki. Tööstus- ja transpordiettevõtete direktorid võivad riietuda ka tumedamasse särki ja sportlikumasse pintsakusse. «Rõivastusstiil peab vastama klientide ja äripartnerite ootustele ning olema neile maksimaalselt vastuvõetav,» rõhutab naftaärimees.
Eesti turismifirmade liidu president ja turismifirma Tallinntuur üks omanikke Daisy Järva valib hommikul riietuse päevakavast lähtuvalt. Kui on ette näha ametlikke kohtumisi, rõivastub rangelt klassikalisse kostüümi. Kui ees ootavad vaid askeldused kontoris ja kirjatöö, lubab ta endale lihtsama kostüümi, mille jaki võib tööhoos riidepuule riputada ja kerge pluusi väele jääda. Sagedaste õhtuste vastuvõttude tarbeks paneb daam hommikul kotti pärlid või rinnanõela, mille abil päevane ärikostüüm pidulikuks muuta.
Järva ostab hea meelega kodumaist. Üksnes sobivat jalatsit on raske Tallinna poodidest leida, need tuleb välisreisilt kaasa tuua. Moekunstnikega peab nõu, kuid riideid neilt ei telli. «Mul on nii iseloom kui maitse aastatega välja kujunenud ja moeröögatusi ma ei järgi,» lausub ta ja lisab, et mida lähemal tipule, seda rangem peab olema riietus. Vabal ajal ei tunneks äripartnerid Daisyt äragi, sest siis meeldib talle kanda teksapükse, tanksaapaid ja nahktagi.
Moekunstnik Katrin Kuldma ütleb, et selle kümnendi riietumisstiil on sedavõrd vabaks muutunud, et väga raske on öelda, kuidas võiks või peaks rõivastuma. Kõik oleneb sellest, mida tahetakse saavutada. Välimus peab inimese ja ta ameti kohta midagi ütlema. «Lotendav T-särk ja teksad ei jäta igal juhul muljet, et see inimene teab asju,» leiab ta.
Ehkki ärimehed kannavad ametlikel kohtumistel endiselt tumedat ülikonda, pole see enam sama ülikond mis 15 aastat tagasi. Muutunud on nii materjal kui tegumood. 80ndail pidi naine igal juhul tõestama, et on meestega võrdne ja seetõttu eriti ranget kostüümi kandma. Nüüd võib ta lubada märksa naiselikumat rõivast. Soft look mõjub sageli isegi usaldusväärsemalt, märgib Kuldma. Korrektsus, puhtus, stiilitaju - need on alati moes. Liig avar dekoltee või kärtspunane kleit võivad aga partneri mõtted kõrvale juhtida.