Külalise turvamine on ettevõtja saladus

Artikkel

- Uudised
- Sulev Oll
- 6. september 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Külalise turvamine on ettevõtja saladus
Eesti ettevõtete juhid keelduvad info salastatusele viidates kommenteerimast väliskülalise turvamise abinõusid.
Väliskülaliste turvamisele mõeldakse paljudes Eesti ettevõtetes. IBM Eesti tegevdirektori Valdo Randpere sõnul on nende firmas terve osakond, mis turvalisusega tegeleb. Milles osakonna töö konkreetselt seisneb, ei saanud Randpere info konfidentsiaalsusele viidates öelda. Kommentaare ei saanud sellel teemal anda ka Praktik Partner OÜ. Firma esindaja sõnul on prominentsemate külaliste korral nende endi poolt ette antud, milliseid meetmeid rakendada.
On ka firmasid, kus külalise turvalisuse teema pole aktuaalne. Nii väidab Margus Merimaa Eesti Kontserdist, et neil pole selleks instantsi ega eeskirja. Külalistega tegelevad produtsentide assistendid, nii kontserdihoones kui sagedamini kasutatavas hotellis tagab julgeoleku turvafirma.
Turvafirmadel on ka hulk püsikliente, kellel ollakse vastas sadamas või lennujaamas ja keda turvatakse kuni ärasõiduni. Sageli vajavad püsikliendid kord kuus või kord kahe kuu kohta.
Turvateenust kasutavad põhiliselt läänest, aga ka Venemaalt pärit ärimehed. Tihti turvatakse terveid delegatsioone, mis tulevad siinsetesse ettevõtetesse Soomes või Kesk-Euroopas asuvatest peakontoritest.
Loomulikult pole isikukaitse odav, tunni baashinnaks on näiteks ESSis 250 krooni, 15-liikmelise delegatsiooni saatmiseks peetakse optimaalseks nelja isikukaitsjat. Ilmselt annavad nii ettevõtete külaliste turvamine kui külastuse iseloom (paar-kolm päeva kokkulepitud kohtumisi) tulemuseks selle, et tänavu kuriteo ohvriks langenud peaaegu 700 välismaalase hulgas on väga vähe neid, kes äriasjus mõnele ettevõttele külla sõitsid.
Põhiliselt langevad Eestis, eriti aga Tallinnas kurjategija ohvriks soomlased, kes tulevad 1--3 päeva kestvale külaskäigule ehk kaubareisile. Valdav osa kuritegudest on avalikud ja salajased vargused.
Kurito ohvriks langenud välismaalasel on õigus pöörduda konsulaaresindusse, saada riigipoolne advokaat ja kõnelda uurijaga talle mõistetavas keeles.
Ohtude eest hoiatavad väliskülalisi juba giidid. Nii teavitatakse Tallinna kesklinnas, eriti vanalinnas tegutsevatest vargapoistest. Niisugune info on hädavajalik, sest vargad ei häbene enam turistidega isegi Toomkirikusse kaasa tulla.
Kuidas meie jutule reageeritakse, on igaühe enda otsustada. On küllat neid, kes jalutavad ikkagi kaamera rinnal ja kott seljal.
Probleemi arutamisel linnavalitsuse ja politseiga saavutasime selle, et vanalinna saadeti suveks lisajõud politseikooli kadettide näol. Politseid informeerime ka kruiisilaevade saabumisest ja turistide liikumise marsruutidest.
Kliendi soovil saame gruppi saatma tellida ka turvamehe. Juba viimase kohalolek tagab suure tõenäosusega, et midagi ebameeldivat ei juhtu.
Valdav osa Eestisse saabuvatest äriinimestest ei ole hirmul oma füüsilise julgeoleku pärast. Pigem soovitakse turvateenust ostes saada segamatu võimalus tööd teha ja huviväärsusi nautida.
Turvamees ei lase sündida, et kinda- ja sokimüüjad tema klienti tänaval tülitama hakkaksid. Ka hoiab turvamehe nägemine eemale üsna jultunult tegutsevaid vargapoisse.
Turvateenust saab tellida ka koos transpordiga. Lisaks sellele teavitab turvafirma suuremate gruppide liikumisest päästeametit ja kiirabi, et võimalike ootamatuste korral kindlustada operatiivne tegutsemine.
Loomulikult eeldab turvamine küllalt täpset reglementeeritust. Klienti informeeritakse võimalikest ohtudest, aga ka täpsest marsruudist.
Hetkel kuum