Ettevõtja plaanib tänavuse kasumi tootmisse paigutada

Kui ettevõttel tekib käesoleval aastal kasum, siis selle pealt tulumaksu maksta on aega järgmise aasta juuni lõpuni. Osa tasus ettevõte maksuametile juba selle aasta jooksul avansiliste maksetena.

«Kogu kasumi investeerime tootmisse veel enne aasta lõppu,» ütles marmelaadi tootva AS Marmiton direktor Johannes Kuura. «Hädasti on vaja investeerida ja käiku läheb ka eelnevate perioodide jaotamata kasum.» Kuura sõnul ostab ettevõte selle aasta kasumi arvel uued halvaa valmistamise seadmed ning laiendab nii tootmist, müües halvaad Lätti.

Alkoholi tootva AS Ofelia peadirektor Toomas Tapupere ütles samuti, et ettevõte kavatseb enne aasta lõppu enamiku kasumist investeerida. «Ostame uusi seadmeid ja paneme raha kaubamärkide arendamisse,» ütles Tapupere. Tema sõnul näitab Ofelia tänavu nullilähedast kasumit.

Moefirma AS Bastion peadirektor Indrek Stahl ütles, et firma investeerib lähiajal 300 000 krooni tehnikasse ja kogu firma tänavune kasum reinvesteeritakse.

Valveseadmeid müüva AS Hotronic juhatuse esimees Andrus Prous ütles, et ettevõte on alati näidanud umbes miljonikroonist kasumit ja sama palju amortisatsiooni ning pole kunagi suurt tulumaksu maksnud. «Investeeringuid saab ju alati näidata jooksvate kuludena,» ütles Prous.

Arvutifirma Helmes juht Jaan Pillesaar nõustus, et legaalsetes piirides proovib kasumit varjata iga firma. «Kui peaks tekkima küsimus, kas teha kulutus sel aastal või järgmisel, siis võib kaalukeeleks saada just käesoleva aasta maksustatava kasumi vähendamine,» selgitas ta.

Eesti suurima pagaritööstuse ASi Leibur peadirektor Ants Promann sõnas, et ettevõte järgib oma 1999. aastaks ettenähtud investeeringuplaani ega torma enne aasta lõppu ummisjalu raha kulutama. «Ilmselt asuvad kiiresti raha kulutama just väiksemad firmad,» ütles Promann. «Meie plaanid olid tehtud enne otsust kaotada tulumaks ja me järgime neid.»

Maksukonsultant Vello Vallaste ütles, et tuhandetel väikeettevõtjatel oleks pärast seaduse vastuvõtmist võimalik rahulikult magada. «Praegu nad nuputavad välja igasugu vigureid, et peita seda natukest, mis aasta lõpus kipub üle jääma,» ütles Vallaste. «Ise põevad, et äkki maksuamet tuleb.»

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd rääkis, et rahandusministeeriumis välja töötatud ettevõtte tulumaksu laekumise 476 miljoni kroonine prognoos järgmise aasta eelarvesse on konservatiivne. «Seadus annab maksude optimeerimiseks võimalusi, ent kõiki ei lase audiitor läbi,» ütles Sõerd. Tema sõnul on peamiselt kolm skeemi: maksude legaalne optimeerimine, maksutasumisest kõrvalehoidmine ja maksupettus. «Viimase jaoks ongi maksuamet ja me ei kao ka järgmisel aastal kuhugi,» ütles Sõerd.

Arvutifirma AS MicroLink juhataja Allan Martinson sõnas, et kuna Microsoft alustas tarkvara legaliseerimise kampaaniat, siis on müügiargumendina mõttekas soovitada kliendil paigutada osa tänavusest kasumist tarkvara ostmisesse. «Ma usun, et inimeste loogika niipidi ei käi,» sõnas ta. «Pigem tehakse fiktiivseid tehinguid ja makstakse jaanuari palk ette.»

Arvutifirma IT ASi juhataja Jaak Ennuste märkis, et tarkvara müük on viimasel ajal tõesti elavnenud, kuid tõenäoliselt pole põhjus kasumi varjamine. «Kasumit peidetakse ikka lõbusate asjade peale,» ütles Ennuste. «Tarkvara legaliseeritakse pigem sellepärast, et seaduse käsi ulatub järjest kaugemale.»

Ennuste lisas, et kasumi tulumaksustamise kaotamine lõpetab kindlasti kasumi peitmise. «Eesti firmade bilansid on praegu väga nõrgad,» väitis ta.