Firmad vajavad riskikapitali investeeringuid

Eestis on levinud arusaam, et riskikapital, s.t investeeringud ettevõtte omakapitali ja allutatud võlakohustustesse, tähendab eelkõige kõrge riski ja tulususega investeeringuid algusjärgus projektidesse. Siiski on selliste kõrge riskiga investeeringute osatähtsus kogu riskikapitali projektides väike (1997. a Euroopas 7%). Enamikul juhtudel kasutatakse riskikapitali elujõuliste ettevõtete finantseerimisel.

Enam levinud (Euroopas umbes pool juhtudest) riskikapitali kasutuskoht on ettevõtete juhtide investeeringute finantseerimine. Enamasti on tegu ettevõtete ülevõtmise või osaluse omandamisega tegevjuhtide poolt nende juhitavas firmas. Umbes kolmandiku riskikapitali paigutustest moodustavad investeeringud ettevõtete kapitali laiendamisse, mis tähendab pikemaajalise omakapitali finantseerimise võimaldamist firmadele, kel puuduvad selleks vahendid. Vähesed suuremad ettevõtted saavad aktsiakapitali laiendada ka aktsiate avaliku müügi teel.

Majanduskasvu aeglustumine sunnib ettevõtteid oma tegevust ümber struktureerima, eelkõige on see tähendanud põhitegevusega mitte seotud üksuste müümist. Sellises olukorras kujutaks riskikapital tõenäoliselt ainukest finantseerimisvarianti tegevjuhtkonnale, kes tahab omandada juhitavat ettevõtet. Samuti on paljudel keskmise suurusega ettevõtetel (ELi mõistes: käive kuni 300, bilansimaht kuni 150 mln krooni) vajadus suurendada omakapitali. Võimalus börsilt kapitali hankida on praegu rohkem teoreetiline. Alternatiiv on ettevõtte müümine välisfirmale, kes on võimeline ettevõtte arengut finantseerima. Alati jääb võimalus arendada ettevõtet sellises tempos, mida lubab ettevõtte kasum, pikaajalises perspektiivis tähendab see aga konkurentsivõime vähenemist.

Probleemi lahendus oleks riskikapitaliinvestori kaasamine. Riskikapitali ressursi olemasolu Eestis kujutaks paljude kohalike ettevõtete jaoks alternatiivi ettevõtte või selle osa müügile või tegevuse laiendamisest loobumisele. Praegu saavad vaid vähesed tuntumad ja suuremad firmad kapitali hankida mõnest Eestisse investeerivast fondist.

Tõenäoliselt suudaks toimiv omakapitali finantseerimise süsteem tagada paljudele kohalikele ettevõtetele kiiremaid arenguvõimalusi. See mõjuks positiivselt nii omanikele, töötajatele kui ka riigile: suurem tööhõive, suuremad maksulaekumised jms.

Eesti ettevõtluskeskkonna arengu seisukohalt oleks riskikapitali pakkuva institutsiooni olemasolu soovitav. See looks ettevõtetele võimaluse rahuldada kapitalivajadust ning paljudele investoritele võimaluse saada kõrgemat fikseeritud tootlust, kui seda pakuvad pangadeposiidid ning võlakirjad.

Autor: Marko Err