USA firmajuhtide palk 90ndail meeletult tõusnud

USA tippjuhtide palk on järjekindlalt tõusnud isegi siis, kui firmal pole kõige paremini läinud. Nii tõusis 1997. a firmajuhtide palk keskmiselt 30%, ehkki firmade kasum suurenes samal ajal ainult 3,1%. 1998. aastal, kui firmade tulemused üldiselt halvenesid, kasvas direktorite palk 36%. Nende uuringutulemuste põhjal teeb UFE järelduse, et 1990. aastad on olnud suurepärased 365 suurema käibega firma juhile, kuid reatöötajatele mitte eriti rõõmustavad. Juhtide 500protsendiline palgatõus on UFE arvates olnud seda kummalisem, et sama aja jooksul on USA S&P 500 indeks kerkinud «ainult» 224% ja firmade kasum 108%.

USA palgatöötaja keskmine aasta sissetulek 1998. a oli 29 267 dollarit ehk 433 152 krooni. Aastail 1990--1998 edestas see inflatsioonitõusu ainult 5,5%. Kui keskmine palk oleks tõusnud tippjuhtidega võrdselt, oleks see nüüd olnud 110 399 dollarit ehk 1,63 miljonit krooni.

Ameerika suurfirmade tegevdirektorid teenisid eelmisel aastal keskmiselt 10,6 miljonit dollarit ehk 156,9 miljonit Eesti krooni, sealhulgas 16 kõrgeima palgaga juhti teenis üle 50 miljoni dollari. Põhipalk ja lisatasud moodustasid sissetulekust ainult 20%, ülejäänu tagasid mitmesugused soodusoptsioonid.

Selle arengu tulemusena on USA tippjuhi ja reatöötaja palgasuhe kärisenud 420:1-le, Jaapanis on vastav näitaja 20:1-le ja Suurbritannias 35:1-le.

Euroopa tippjuhtidel jääb üle üksnes unistada sellest palgast, mida teenivad nende Ameerika kolleegid. UFE andmetel moodustab Euroopa tippjuhtide palk sõltuvalt sektorist vaid 4--27% Ameerika juhtide omast. Näiteks Hollandi hiidkontserni Unilever tegevdirektor teenis mullu 2,4 miljonit dollarit, USA Colgate-Palmolive'i tegevjuht aga 52,7 miljonit dollarit.

Analüütikud väidavad, et Ameerika firmadel on oma ülisuurte palkade tõttu järjest raskem Euroopa omadega võistelda.

UFE arvab, et tegevjuhtide hiidpalgad kahandavad tavatöötajate töömoraali ja vähendavad firma sissetulekuid. Näiteks kahe investeerimisfondi juht Robert Monks ei soovita investoritel paigutada raha neisse firmadesse, mis maksavad juhtidele tohutut palka.

«Ülisuured palgad näitavad, et juhatus on lasknud tegevjuhtidel oma otsuseid mõjutada,» mainib Monks.

Uurimiskeskuse Centre on Budget and Policy Priorities värske uuringu andmetel kasvab Ühendriikides rahva varaline kihistumine. Üks protsent riigi enim teenivatest inimestest on pärast 1997. aastat oma tulud peaaegu kahekordistanud. Sinna hulka kuuluva 2,7 miljoni inimese selle aasta sissetulek ületab 515 000 dollarit ehk 7,6 miljonit krooni. 20% väiksema sissetulekuga inimese aastapalk ei ületa aga 8800 dollarit ehk 130 240 krooni.

Autor: ÄP