• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Auto kasutusrent kallineb viiendiku võrra

    Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Lemmi Oro ütles eile, et käibemaksu lisamise kasutusrendi maksetele põhjustasid paljud käibemaksu tagastamisega seotud maksupettused.
    Oro rääkis, et kasutusrendi tasumisel käibemaksust vabastamise algne idee oli selles, et ettevõtja saab käibemaksu maha arvata, kui sõiduauto on soetatud ettevõtluse tarvis. «Paljud aga üritasid maksuvabastusest kasu saada, ostes sõiduki kasutusrendi nime all,» seletas Oro.
    «Pole veel kindel, kas käibemaksu nõue kasutusrendil hakkab kehtima sajaprotsendiliselt, rahandusministeeriumi eelnõu näeb seda aga ette,» märkis Oro.
    «Kas olete näinud siin maailmas absoluutset õiglust? Ega siingi saa seda olla,» vastas Oro küsimusele, kas maksu kehtestamine pole ebaõiglane ettevõtete suhtes, kus kasutatakse liisinguga soetatud sõiduautot vaid tööks.
    Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl ütles, et kui riik ei suuda maksupettusi kontrollida, siis on see riigi probleem, mida ei tohiks ettevõtja kaela veeretada. «Kasutusrent on teenus. Teenuse pealt peaks ikkagi saama käibemaksu maha arvestada,» lausus Hääl.
    «Kui lisada kehtima hakkavatele erisoodustusmääradele ametiauto erasõitudeks kasutamisel veel 18 protsenti, saame päris korraliku maksukoormuse,» sõnas ta.
    Hääle ütlusel kaotavad kõige rohkem ettevõtjad, kes kasutavad sõiduautosid vaid tööeesmärkidel.
    Kindlasti hakkavad kliendid liisingufirmadesse autosid tagasi tooma ja välja ostma, mistõttu tuleb lühikese aja jooksul ümber sõlmida tuhandeid lepinguid, ennustas Hääl.
    Arvutifirma AS Skriining direktor ja osanik Kalle Lotamõis ütles, et riigi vaatevinkel ettevõtjasse kui vargasse suhtumisel on vale. «Kui autot tootmisprotsessis kasutatakse, siis peaks käibemaksu tagasi saama,» sõnas ta. «Ainuüksi see mõte, et keegi teine otsustab, kas autot kasutatakse tootmisprotsessis, on vale,» lausus Lotamõis.
    ASi Skriining nimele on ostetud neli kasutusrendiga sõiduautot, käibemaksu tagastamise lõpetamise korral peab firma iga kuu ligi kolm tuhat krooni rohkem maksu maksma. «Asi on rohkem põhimõttes. Kui ettevõtjalt eeldatakse ausust, siis peaks ka vastaspool reegleid järgima, mitte tagaselja otsuseid langetama,» lisas firmajuht.
    Turvafirma ASi Lilto finantsdirektor Jaanus Mae ütles, et Lilto ei küsi käibemaksu sõiduauto rendimaksetelt tagasi eelmisest aastast.
    «Lilto audiitori sõnul oleks maksuametil ka praegu võimalik kohtuprotsesse selles asjas võita. Meie ei saa litsentseeritud ettevõttena endale selliseid asju lubada,» lausus Mae.
    «Põhimõtteliselt saaks me ööpäevaringselt patrullis olevate autode pealt käibemaksu tagasi küsida, aga Lilto finantsvõimsus kannatab selle kenasti välja,» sõnas Mae. Pealegi ostame nüüd kõik autod kapitalirendiga, kasutusrendiga on järgi jäänud kolm sõidukit, lisas ta.
    Rahandusministeerium kavandab järgmisest aastast ka ametisõiduki erasõitudeks kasutamisel tulu- ja sotsiaalmaksust koosneva erisoodustusmaksu rakendamist, mis on rahandusministeeriumi ametnike sõnul vältimatu samm ettevõtete investeeringutele tulumaksuvabastuse kehtestamise korral.
    Samal ajal kavatseb rahandusministeerium tõsta 500kroonist maksuvaba kompensatsiooni isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamisel.
    Toyota Avensis, hind 235 000 kr
    - firma 3 aastase kasutusrendiga liisitud auto
    Vajalik esmane sissemakse ca veerand auto hinnast, s.o 58 750 kr. Tagastatakse käibemaks 10 575 kr. Igakuine rendimaks 3846 kr, millest tagastatakse käibemaks 692 kr. Jääkväärtus 58 750 kr, mille tasumisel tagastatakse käibemaks. Alates 01.01.2000 tuleb tasuda sõiduki erasõitudeks kasutamisel erisoodustusmaksu, mis eelmise eelnõu kohaselt oli 885 kr kuus. 2000. aastast ei tagastata käibemaksu 42 300 kr.
    Lisanduvad liikluskindlustusmaksed, kütuse- ja hoolduskulud. Võimalik auto välja osta või tagastada liisingfirmale.
    - firma 3 aastase kapitalirendiga liisitud auto
    Vajalik esmane sissemakse ca 30 protsenti auto hinnast, s.o 70 500 krooni käibemaksu ei tagastata. Igakuine tagasimakse 5385 kr. Alates 01.01.2000 tuleb tasuda sõiduki erasõitudeks kasutamisel erisoodustusmaksu, eelmise eelnõu kohaselt 885 kr kuus.
    Lisanduvad liikluskindlustusmaksed, kulud kütusele ja hooldusele. Firma ostab auto välja.
    - töötaja isiklik sõiduk
    Firmal kulub kuus maksuvaba autokompensatsiooni näol 500 kr. Auto ei jää töötaja lahkumisel firmasse, tihti pole auto seisukord ettevõtte mainele vastav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.