Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Internet viib Eesti Läänele järele
Vaevalt Interneti isa Leonhard Kleinroch 1969. aasta septembris isegi päris täpselt teadis, milleni viib tema katsetus transleerida infot ühest arvutist teise Interphase Message Processori nime kandva külmkapisuuruse kasti abil. 30 aastat hiljem on arvutist saanud argine töö- ja suhtlemisvahend ning internetiühendus toob teabe mis tahes maailma nurgast kätte mõne sekundiga.
Eestlased on mõistnud, et just infotehnoloogia võimaldab praegu kõige kiiremat arengut.
Infotehnoloogia laialdast kasutamist pidurdab paraku madal elatustase, kuigi neid, kes juba täna omavad internetiühendust, polegi nii vähe -- ümmarguselt 200 000 inimest. Seega on igal seitsmendal võimalik internetis surfata. Uut tehnoloogiat soovib kasutada suurem osa elanikkonnast.
Eestlaste valmisolekut interneti tarvitamiseks on hinnatud isegi paremaks kui Põhjamaades. Keskeurooplasedki on ses suhtes eestlastega võrreldes palju konservatiivsemad. Näiteks ?veitslased ei taha eriti tarbida internetipanga teenuseid, eestlased seevastu võtsid uuenduse üsna kiiresti omaks.
Eestlaste elu on viimasetel aastatel tunduvalt kiiremas tempos kulgenud kui stabiilse arengu ja kauaste traditsioonidega lääneriikides ning iga vahend, mis vähegi hõlbustab äri- ja argitegemisi, võetakse siin esimesel võimalusel kasutusele.
Internet ei lahenda kõiki meie probleeme, küll aga loob selleks eeldused. Ta võimaldab parandada suure organisatsiooni kasumlikkust hüppeliselt, viib teabe väikesest turismitalust väljapoole koduriiki ja tööd pealinnast kaugemale -- näiteks uurimisfirmade andmete sisestajate ja analüüsijatena võib töötada kodus, olgu siis Võnnus, Värskas või Kihnu saarel. Kokkuvõttes -- internet on see, mis viib Eesti Lääne-Euroopale järele. Kes seda täna ei mõista, võib paari aasta pärast avastada, et ei suuda enam konkurentidega võistelda.
Praegu tasub internetiühenduse sisseseadmist tõsiselt kaaluda. Teenust pakub mitu firmat, mõned ka tasuta -- näiteks TELE2, seda kaalub Microlink ja samas suunas vihjeid on teinud Pennu. Raske on nõu anda, mis firmat eelistada, valiku peab igaüks ise tegema.
Paljusid tõrjub kindlasti mõte kopsakast telefoniarvest, kuid tasub meeles pidada, et internetiteenust pakkuvate firmade hinnasõjast praegu kasu lõikava Eesti Telefoni kontsessioonileping lõpeb 1. jaanuaril 2001. Vähemalt osa tänastest internetiteenuse pakkujaist pürgib telefonikõnede turule, mis lõppkokkuvõttes ka telefonikõnede hinna alla viib.