• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Internet viib Eesti Läänele järele

    Vaevalt Interneti isa Leonhard Kleinroch 1969. aasta septembris isegi päris täpselt teadis, milleni viib tema katsetus transleerida infot ühest arvutist teise Interphase Message Processori nime kandva külmkapisuuruse kasti abil. 30 aastat hiljem on arvutist saanud argine töö- ja suhtlemisvahend ning internetiühendus toob teabe mis tahes maailma nurgast kätte mõne sekundiga.
    Eestlased on mõistnud, et just infotehnoloogia võimaldab praegu kõige kiiremat arengut.
    Infotehnoloogia laialdast kasutamist pidurdab paraku madal elatustase, kuigi neid, kes juba täna omavad internetiühendust, polegi nii vähe -- ümmarguselt 200 000 inimest. Seega on igal seitsmendal võimalik internetis surfata. Uut tehnoloogiat soovib kasutada suurem osa elanikkonnast.
    Eestlaste valmisolekut interneti tarvitamiseks on hinnatud isegi paremaks kui Põhjamaades. Keskeurooplasedki on ses suhtes eestlastega võrreldes palju konservatiivsemad. Näiteks ?veitslased ei taha eriti tarbida internetipanga teenuseid, eestlased seevastu võtsid uuenduse üsna kiiresti omaks.
    Eestlaste elu on viimasetel aastatel tunduvalt kiiremas tempos kulgenud kui stabiilse arengu ja kauaste traditsioonidega lääneriikides ning iga vahend, mis vähegi hõlbustab äri- ja argitegemisi, võetakse siin esimesel võimalusel kasutusele.
    Internet ei lahenda kõiki meie probleeme, küll aga loob selleks eeldused. Ta võimaldab parandada suure organisatsiooni kasumlikkust hüppeliselt, viib teabe väikesest turismitalust väljapoole koduriiki ja tööd pealinnast kaugemale -- näiteks uurimisfirmade andmete sisestajate ja analüüsijatena võib töötada kodus, olgu siis Võnnus, Värskas või Kihnu saarel. Kokkuvõttes -- internet on see, mis viib Eesti Lääne-Euroopale järele. Kes seda täna ei mõista, võib paari aasta pärast avastada, et ei suuda enam konkurentidega võistelda.
    Praegu tasub internetiühenduse sisseseadmist tõsiselt kaaluda. Teenust pakub mitu firmat, mõned ka tasuta -- näiteks TELE2, seda kaalub Microlink ja samas suunas vihjeid on teinud Pennu. Raske on nõu anda, mis firmat eelistada, valiku peab igaüks ise tegema.
    Paljusid tõrjub kindlasti mõte kopsakast telefoniarvest, kuid tasub meeles pidada, et internetiteenust pakkuvate firmade hinnasõjast praegu kasu lõikava Eesti Telefoni kontsessioonileping lõpeb 1. jaanuaril 2001. Vähemalt osa tänastest internetiteenuse pakkujaist pürgib telefonikõnede turule, mis lõppkokkuvõttes ka telefonikõnede hinna alla viib.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.