12. september 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Anname inglise keelele riigikeele staatuse

Eestisse enim välisraha vahendanud Joakim Helenius avaldas sisuka mõtte, et Eesti peaks kehtestama inglise keele ametlikuks riigikeeleks. Eeskuju on võtta kasvõi Singapurist, sellest äärmiselt kiire majandusarenguga riigist.

Äripäev toetab inglise keele kehtestamist riigikeeleks -- Eesti muutmist kakskeelseks (eesti ja inglise keel) riigiks.

Idee plussid on selgelt näha. Kakskeelsena kiireneb oluliselt Eesti integreeritus Euroopa ja terve muu maailmaga. Välisinvestoritel on palju lihtsam tulla riiki, kus asjad saab korda aetud -- jah, seda väljendit pole tarvis karta -- rahvastevahelise suhtlemise, s.o inglise keeles. Märkimisväärselt lihtsustub panganduslik, teaduslik, normatiivne ja muu praktika, mis tegelikult käib juba praegu inglise keeles. Lihtsalt mindaks üle de facto'lt de jure'le.

Kui läheme vabariigi piirest välja, kas siis oma kauba, teadmiste või kultuuriga, peame kasutama ikkagi peamiselt inglise keelt. Tõenäoliselt tuleks oma Nokialegi vormistada patent inglise keeles. Samuti võib seletada meie suurkirjaniku A. H. Tammsaare õigustamatult vähest tuntust maailmas vähese tõlgitusega inglise keelde.

Eesti-inglise kakskeelsusel on kindlasti ägedaid vastaseid. Väidetavalt satub rahvuskultuur veelgi suurema amerikaniseerumise surve alla -- kuigi inglise keel ei ole veel Ameerika --, kakskeelsuses on oht kaduda meie emakeelel kui kultuuri tähtsal osal. Ent kuidas suudab Eestist väiksem ?veits hakkama saada isegi nelikeelsusega -- saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani keelega? See näitab, et väikeriik peab olema keeleoskaja, lisaks uuendusliku meelega, tunduvalt avatum ja teinekord ebastandardsem kui suurriik. Selles on tema edu võti.

Kakskeelsus ei tähenda kultuuri nivelleerimist, vaid riigi ametnikkonna inglise keele oskust oma haldusalas, mis pole just palju nõutud, ning dokumentatsiooni kättesaadavust kahes keeles. Sisuliselt ongi see juba tänase päeva nõue, mille seab meile kultuuri üks osa -- majanduskultuur. Ent tavaline inimene saab Eestis endiselt eesti keelega läbi. Tulevikus peaks nõudma riigiteenistujatelt siiski lisaks suhtlustasandil vene keele oskust, kuna Venemaa jääb endiselt meie naabriks nii inimeste kui majandusega.

Arvestades, et siinsete elanike võõrkeeletase on parem kui paljudes suurriikides ja et koolides algab inglise keel esimesest-teisest klassist, on tulevikuks head eeldused juba loodud. Me ei taha endist koolitada polüglotte, aga meie areng oleks eesti-inglise kakskeelsuses kiirem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt