Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik arutleb salaalkoholi saatuse üle

    Suur osa praegu tolliladudes, politseiprefektuuride keldrites ja muudes selleks mitte ette nähtud kohtades seisvast alkoholist on nõndanimetatud peremeheta kaup, millega ei saagi midagi ette võtta, rääkis majandusministeeriumi siseturu osakonna asejuhataja Eero Kosk.
    Kuna haldusõigusrikkumise protokolli saab teha kas füüsilisele või juriidilisele isikule, paljudel juhtudel pole aga salaalkoholi omanik teada, ei saa kohus teha otsust selle erikonfiskeerimise kohta, rääkis Kosk.
    Majandusministeeriumis täna kooskõlastusringile minev seadusemuudatus peaks lähemal ajal kitsaskohad kõrvaldama ja siis saab hakata sadu tuhandeid liitreid konfiskeeritud salaalkoholi ümber töötlema või hävitama.
    Eero Kose sõnul on keemikud pakkunud oma abi ja majandusministeeriumil käivad läbirääkimised Keemiainstituudi katsetehasega konfiskeeritud alkoholi ümbertöötlemiseks. Kõne all on olnud nii olmekeemia kui ka mootorikütuse tootmine. Keemiainstituudi katsetehasel on olemas laopind, kuhu edaspidi saaks salaviina ja piiritust ladustada.
    Varem on illegaalset alkoholi töödelnud AS Liviko ja väheses koguses ka AS Moe Piiritustehas.
    Liviko finantsdirektor Tiit Õim ütles, et salaviina töötlemine lõpetati koos firma muutumisega eraaktsiaseltsiks, sest see kahjustas firma mainet ja oli kulukas. «Alati võis meid kahtlustada, et äkki villime osa uuesti pudelitesse,» märkis ta. Väheses koguses kasutas Liviko konfiskeeritud piiritust ka oma katlamaja kütteks, tunnistas Õim.
    Teise võimalusena on kaalutud äravõetud alkoholi kanalisatsiooni laskmist ja pudelite purustamist.
    Keemiaprofessor Endel Lippmaa sõnul võiks viina ja piirituse otse Soome lahte lasta. Sellest mootorikütuse tootmist ei pea Lippmaa majanduslikult otstarbekaks.
    Praegu seisab tolliladudes ja politsei järelevalve all ligi miljon liitrit salaalkoholi, üle poole sellest moodustab kange piiritus.
    Tolli järelevalveosakonna järelkontrolli talituse juhataja Reinut Kallaste ütles, et konfiskeeritud alkoholi seisab erinevates ladudes mitme aasta jagu.
    Seni on tollioksjonitel õnnestunud maha müüa ainult väga väikeseid alkoholikoguseid.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.