• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansa ja Optiva rahapesusse segatud

    Pankadel rahapesus osalemise kahtlus
    Tänu Hansapanga ja Optiva Panga ning konsultatsioonifirma Diveci vahelistele lepingutele on viimase kliendid saanud kasutada arvete avamisel variisikuid, mis võimaldab maksupettusi.
    Rootsi Swedbanki osalusega Hansapank ja Eesti Panga osalusega Optiva Pank on andnud offshore teenuste pakkujana tuntud Divecile õiguse ise identifitseerida pangas arvet avada soovivat klienti. See tähendab, et pangaarvet omav ettevõte ja selle esindaja peavad esitama dokumendid Divecile, kes omakorda saadab nende koopiad pankadele.
    «Need lepingud on sõlmitud selleks, et Divec saaks avada arveid kolmandatele isikutele, ilma et pank isegi teaks, kas need isikud on tegelikult olemas,» ütles Tallinna majanduspolitsei komissar Marek Helinurm. «Sellised lepingud on keelatud, nii et minu arvates on seadust rikutud.»
    Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ei soovinud avaldada lepingute detaile, kuid pidas lepinguid seadusevastaseks. Sõerd selgitas, et seadus lubab erandjuhtudel klienti identifitseerida panga asemel näiteks kindlustus- või väärtpaberivahendusfirmal, aga sel juhul peab pank kindlaks tegema, et see firma kliendi tausta ka kontrollib. «Kui keegi tahab väita, et Divecis kõik need protseduurid läbi viiakse, siis selle peale hakkab kass ka naerma,» märkis Sõerd. Tema sõnul on maksuametil tänu Divecis läbiotsimisele piisavalt tõendeid selle kohta, et Eesti pankades variisikutele avatud arveid on kasutatud maksupettusteks.
    Hansapanga administratiivdivisjoni direktori Aivo Adamsoni sõnul pole pank seadust rikkunud ega eksinud heade pangandustavade vastu. Hansapangal on Adamsoni kinnitusel kõigi Diveci kaudu arve avanute passide koopiad. See on tema hinnangul piisav klientide tuvastamiseks ja esitatud andmete õigsuses veendumiseks. «Oleme teinud seega rohkemgi, kui seaduses nõutud ja meil pole kunagi olnud mingeid kahtlusi või probleeme nende arvetega,» ütles ta.
    Helinurme sõnul ei saa aga Hansapank passi koopiat vaadates kuidagi kindlaks teha, kas see pole võltsitud. «Loomulikult nad võtavad dokumendid Divecilt vastu, aga ei kontrolli, kas need on õiged,» kinnitas ta.
    Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kella sõnul keskpank alles uurib lepingute sisu ja nende sõlmimise asjaolusid. «Kui praeguseks olemasolev esialgne info on tõene, siis formaalseid seaduserikkumisi seal pole,» ütles ta. «Praeguse seisuga puudub siiski piisav alus, et keskpank saaks mingeid hinnanguid anda.»
    Möödunud nädalal leidis USA maksuadministratsioon Internetist Diveci kodulehekülje, kus konsultatsioonifirma reklaamib muuhulgas arve avamise võimalust mõnes Eesti pangas variisiku nimel. «Kuigi allkirjaõiguslik isik on meie töötaja, saab seda juhtida ja kontrollida faksi või modemi abil ükskõik millisest maailma punktist,» tutvustab Divec oma teenust. «Nii säilitab offshore firma tegelik omanik täieliku kontrolli Eesti ettevõtte pangaarve üle.» Alternatiivina pakub Divec võimalust, et allkirjaõiguslane on off-shore'i tegelik omanik ise.
    Kell nentis, et Eesti pankade lepingud ja USA maksuameti huvi siinse seadusandluse puudujääkide vastu võivad rikkuda Eesti mainet. «Sellisel juhul tuleb suhtuda asjasse täie tõsidusega ja vaadata vajadusel üle normatiivid, et niisuguseid asju enam juhtuda ei saaks.»
    Välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull ütles, et tema ei leidnud Diveci koduleheküljelt mingid viidet anonüümsete arvete avamise võimaluse kohta.
    USAst Eesti välisministeeriumile saabunud kirjad on Kulli sõnul seotud kahe riigi vahelise topeltmaksustamise vältimise lepinguga ja neis pole mingit viidet Divecile.
    Samas on rahandusministeeriumi ametnikud saanud välisministeeriumist e-maile, milles teavitatakse neid USA poolsest huvist Eesti pankade tegevuse ja võimaliku rahapesu suhtes. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul ei maini USA maksuamet tõepoolest otseselt Divecit, vaid toetub Internetis olevatele viidetele.
    Ka Diveci juhatuse esimees Erik Vallaste leidis, et USA huvi Eesti panganduse ja sellega seonduva seadusandluse vastu pole otseselt seotud Diveciga. «Meie oleme tegutsenud seaduse piirides ja püüdnud klientidele teha asjaajamist mugavamaks,» seletas Vallaste.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.