Kristel Raesaar • 13 september 1999

Hansa ja Optiva rahapesusse segatud

Pankadel rahapesus osalemise kahtlus

Tänu Hansapanga ja Optiva Panga ning konsultatsioonifirma Diveci vahelistele lepingutele on viimase kliendid saanud kasutada arvete avamisel variisikuid, mis võimaldab maksupettusi.

Rootsi Swedbanki osalusega Hansapank ja Eesti Panga osalusega Optiva Pank on andnud offshore teenuste pakkujana tuntud Divecile õiguse ise identifitseerida pangas arvet avada soovivat klienti. See tähendab, et pangaarvet omav ettevõte ja selle esindaja peavad esitama dokumendid Divecile, kes omakorda saadab nende koopiad pankadele.

«Need lepingud on sõlmitud selleks, et Divec saaks avada arveid kolmandatele isikutele, ilma et pank isegi teaks, kas need isikud on tegelikult olemas,» ütles Tallinna majanduspolitsei komissar Marek Helinurm. «Sellised lepingud on keelatud, nii et minu arvates on seadust rikutud.»

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ei soovinud avaldada lepingute detaile, kuid pidas lepinguid seadusevastaseks. Sõerd selgitas, et seadus lubab erandjuhtudel klienti identifitseerida panga asemel näiteks kindlustus- või väärtpaberivahendusfirmal, aga sel juhul peab pank kindlaks tegema, et see firma kliendi tausta ka kontrollib. «Kui keegi tahab väita, et Divecis kõik need protseduurid läbi viiakse, siis selle peale hakkab kass ka naerma,» märkis Sõerd. Tema sõnul on maksuametil tänu Divecis läbiotsimisele piisavalt tõendeid selle kohta, et Eesti pankades variisikutele avatud arveid on kasutatud maksupettusteks.

Hansapanga administratiivdivisjoni direktori Aivo Adamsoni sõnul pole pank seadust rikkunud ega eksinud heade pangandustavade vastu. Hansapangal on Adamsoni kinnitusel kõigi Diveci kaudu arve avanute passide koopiad. See on tema hinnangul piisav klientide tuvastamiseks ja esitatud andmete õigsuses veendumiseks. «Oleme teinud seega rohkemgi, kui seaduses nõutud ja meil pole kunagi olnud mingeid kahtlusi või probleeme nende arvetega,» ütles ta.

Helinurme sõnul ei saa aga Hansapank passi koopiat vaadates kuidagi kindlaks teha, kas see pole võltsitud. «Loomulikult nad võtavad dokumendid Divecilt vastu, aga ei kontrolli, kas need on õiged,» kinnitas ta.

Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kella sõnul keskpank alles uurib lepingute sisu ja nende sõlmimise asjaolusid. «Kui praeguseks olemasolev esialgne info on tõene, siis formaalseid seaduserikkumisi seal pole,» ütles ta. «Praeguse seisuga puudub siiski piisav alus, et keskpank saaks mingeid hinnanguid anda.»

Möödunud nädalal leidis USA maksuadministratsioon Internetist Diveci kodulehekülje, kus konsultatsioonifirma reklaamib muuhulgas arve avamise võimalust mõnes Eesti pangas variisiku nimel. «Kuigi allkirjaõiguslik isik on meie töötaja, saab seda juhtida ja kontrollida faksi või modemi abil ükskõik millisest maailma punktist,» tutvustab Divec oma teenust. «Nii säilitab offshore firma tegelik omanik täieliku kontrolli Eesti ettevõtte pangaarve üle.» Alternatiivina pakub Divec võimalust, et allkirjaõiguslane on off-shore'i tegelik omanik ise.

Kell nentis, et Eesti pankade lepingud ja USA maksuameti huvi siinse seadusandluse puudujääkide vastu võivad rikkuda Eesti mainet. «Sellisel juhul tuleb suhtuda asjasse täie tõsidusega ja vaadata vajadusel üle normatiivid, et niisuguseid asju enam juhtuda ei saaks.»

Välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull ütles, et tema ei leidnud Diveci koduleheküljelt mingid viidet anonüümsete arvete avamise võimaluse kohta.

USAst Eesti välisministeeriumile saabunud kirjad on Kulli sõnul seotud kahe riigi vahelise topeltmaksustamise vältimise lepinguga ja neis pole mingit viidet Divecile.

Samas on rahandusministeeriumi ametnikud saanud välisministeeriumist e-maile, milles teavitatakse neid USA poolsest huvist Eesti pankade tegevuse ja võimaliku rahapesu suhtes. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul ei maini USA maksuamet tõepoolest otseselt Divecit, vaid toetub Internetis olevatele viidetele.

Ka Diveci juhatuse esimees Erik Vallaste leidis, et USA huvi Eesti panganduse ja sellega seonduva seadusandluse vastu pole otseselt seotud Diveciga. «Meie oleme tegutsenud seaduse piirides ja püüdnud klientidele teha asjaajamist mugavamaks,» seletas Vallaste.

Hetkel kuum