ÄP fototoimetus • 13. september 1999 kell 22:00

Hirm jääda piiri taha

Kohtumise korraldaja, Ukraina president Leonid Kut?ma rõhutas, et sümboolses paigas kohtumise üks eesmärke on ära hoida ajalooliste vigade kordamine ja raudse eesriide asendumine veidi inimlikuma pabereesriidega. Ukraina pelgab, et NATO ja ELi võimalik laienemine tema läänepiirini tekitab Euroopas uue eraldusjoone.

Kiievi ajaleht Den tõi tippkohtumise eel 1945. a ja praeguse olukorra võrdluse: «Teise maailmasõja järel kardeti NSV Liitu tema tugevuse pärast. Pärast sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemist kardetakse meid vaesuse pärast. Ukraina ei suuda Euroopa uut jagunemist ära hoida. Ta on juba Euroopa protsessidest kõrvale jäänud, põhiliselt iseenda sisemise arengu tõttu.»

Kaheksa aastat Ukrainas kestnud ja vaevaliselt edenenud reformid pole rahvast vaesusest välja toonud, mistõttu EL nõuab sealt pärit majandusimmigrantide kartuses, et ELi pürgivad riigid, sh Ukrainaga piirnevad ja juba NATOsse kuuluvad Ungari ja Poola, kehtestaksid Ukraina jt SRÜ riikide suhtes viisarezhiimi. Jalta kohtumisel deklareeris Poola president Aleksander Kwasniewski, et tema riik, mis loodab aastal 2002 saada ELi liikmeks, teeb kõik, et Poola-Ukraina piir ei kujuneks Euroopa-Ukraina piiriks.

Ukraina suhted Euroopa organisatsioonidega arenevad visalt. ELiga 1994. a sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerisid ELi valitsused alles 1998, kuid seni pole see vabakaubandusleppeks edasi arenenud. Euroopa Nõukogu (EN) on hoiatanud Kiievit, et surmanuhtluse heakskiitmise korral ähvardab teda ENist väljaheitmine, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) on aga Ukrainaga pahandanud ajakirjandusvabaduste piiramise pärast.

31. oktoobril valitakse Ukrainas president. Rahva üldine vaesus ja nostalgia Nõukogude aja järele võib valimistel võidu tuua mõnele vasakpoolsele, kes tüürib Ukraina Venemaa ja Valgevenega riigiliitu. Vaatlejate arvates on 61aastane Leonid Kut?ma ainus poliitik, kes suudab hoida riiki läänekursil, kuid tema 5aastase valitsemise vähese reformiedu tõttu pole tal vasakpoolsete konkurentide vastu kerge. Ukraina väliministri Boriss Tarasjuki sõnul kujunes Jalta tippkohtumine Kut?male tugevaks rahvusvaheliseks toetuseks.

Eesti president Lennart Meri ütles Jaltas peetud kõnes muu hulgas: «Oleme Jaltas, et kinnitada, et Teine Jalta on Esimese Jalta vastand, et see eitab Esimese Jaltani viinud natsi-nõukogude pakti. See on täiesti uus kohtumine, mis toimub iseseisva Ukraina pinnal ja millel osalevad riigipead panevad aluse uuele koostööle.»

Venemaad Jaltas esindanud esimene asepeaminister Viktor Hristenko nägi samuti Euroopa uue jagunemise ohtu, kuid NATO ittalaienemise vaatepunktist. «NATO edasine laienemine Balti ja Lõuna-Euroopa riikidesse tekitab uued eraldusjooned ega aita kaasa julgeoleku tugevdamisele,» ütles ta, lisades, et eraldusjooni tekitab ka rahvusvähemuste kohtlemine, sh Lätis ja Eestis.

Eesti presidendi välisnõunik Toivo Klaar ütles, et delegatsioon kohtus Jaltas tulusalt Bulgaaria, Slovakkia ja Gruusia liidriga.

Autor: ÄP

Hetkel kuum