Kas riik peaks kiirustama Telekomi aktsiate müügiga?

Momendil ei ole see võimalik, sest eelmise müügi tingimus oli, et aasta jooksul riik enda kätte jäänud Telekomi aktsiaid ei müü. Praegu on küsimus, kas riik peaks tegema avalduse ja ütlema, millal ta kavatseb aktsiad müüa.

Igasugune selline avaldus rikuks turgu ja tooks hinna alla. Riik peaks eelkõige säilitama külma närvi ja kui otsustatakse aktsiate müügiga kiirustada, siis võiks aktsiad müüa väiksemate pakkidena börsi kaudu. See oleks ohutu alternatiiv. Teine ohutu alternatiiv on oodata ja vaadata, mis juhtub aktsiate hindadega järgneva aasta jooksul. Kui riigil on hädasti raha vaja, siis saab need aktsiad ka pantida.

Ettevaatamatute avaldustega, et müüme aktsiad kiiresti maha või ka tegelikult nii käitudes on oht rikkuda Telekomi aktsiate hinda.

Kui seda protsessi korraldaksid samad pangad, kes olid esimese IPO juures, siis nende kliendibaas ei ole ilmselt oluliselt muutunud ja ei ole näha olnud, et sealtpoolt oleks väga suuri rahavooge Telekomi aktsiasse paigutatud. Pigem tundub, et raha on sellest aktsiast välja läinud. Aktsia hind on emiteerimisest alates pidevalt langenud.

Kui me veel suurendame aktsiate pakkumist, siis miks peaks nõudlus äkki suurenema. Üks argument on välja käidud, et suureneb aktsia likviidsus ja see tõstab aktsia atraktiivsust investorite silmis. Julgen kahelda, et see nii on.

Tuleks üritada suurendada potentsiaalsete investorite hulka ja üritada leida teine konsortsium, kes korraldaks riigi käes olevate aktsiate müüki ja laiendaks investorite baasi oma kliendivõrgu kaudu. Ei peaks olema kinni nendes samades pankades, kes tegid esmase emissiooni. Vaadates aktsia hinda börsil, võib öelda, et esmane emissioon ei olnud väga edukas.

See on puhtalt poliitilise kalkuleerimise küsimus ja siin ei ole mul alust arvata ei üht- ega teistpidi, seda teab kõige paremini valitsus ise, kui keeruline olukord on.

Fakt on see, et eelmine müük õnnestus paremini, kui tol ajal hinnati.

Reaalselt saab protsessi käivitada pärast 2000. aasta 2. märtsi, sest lepingus on ette nähtud aastane periood, mille jooksul riik ei tohi aktsiaid müüa. Kuni selle ajani võib rääkida, kalkuleerida, arutada ja isegi põhimõttelise otsuse ära teha.

Siis on aga juba aasta 2000, kui Eesti majandus üles läheb ja see tähendab ka kasvu telekommunikatsioonisektoris ning see omakorda peaks väljenduma aktsia hinna tõusus. Sellepärast on järgmisel aastal parem sellel teemal rääkida.

Kui ajaline vahe jääb väikseks, siis on aktsia hind teisesel müügil, võrreldes esmasega, madalam. Teisese müügi puhul on aga võimalik baseeruda esmasele müügile, mis tähendab, et firmassisene töömaht väheneb.