• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus kinnitas 2000. aasta üldvalitsuse eelarve mahu

    Keskvalitsuse ja sotsiaal- ning ravikindlustuse eelarve annavad kokku 26,8 mld krooni, sotsiaaleelarved moodustavad omakorda 10,5 miljardit, ütles valitsuse pressiesindaja.
    Arvestades toetusteks kohalikele omavalitsustele 800 mln krooni, on keskvalitsuse eelarve maht 2000. aastal 17,1 miljardit krooni, võrrelduna tänavuse 17,5 miljardiga.
    Kuna valitsus otsustas uut riigieelarvet koostades vaadelda keskvalitsuse ja sotsiaalraha eelarveid koos, on tuleva aasta 26,8 miljardi kroonise eelarveprojekti võrdlusbaasiks tänavune 28 miljardit krooni.
    Klassikalise üldvalitsuse eelarvekavaga võrreldes jäävad kinnitatud projektist välja kohalike omavalitsuste eelarved.
    Valitsus otsustas eile eelarvega põhimõtteliselt nõustuda, kuid enne riigikokku saatmist tulude ja kulude jaotust veel täpsustada, märkis pressiesindaja.
    Eelarve kogumaht enam ei muutu ja teist korda valitsuse istungile ei tule, kinnitas pressiesindaja.
    Peaminister Mart Laar ütles, et peamine muutus võrreldes eelmiste riigieelarvetega on valitsuse suund jagada eelarvega reaalselt olemasolevat raha, mitte sellesse seadustega sisse planeeritud kulutusi.
    Seadused ei tohiks Laari sõnul pretendeerida mingile osale riigieelarvest, mille tulemusel võib enne järgmise aasta eelarve koostamist olla see juba ette lõhki kavandatud.
    Kokkuhoiu saavutamiseks teebki valitsus riigikogule ettepaneku lükata aasta võrra edasi mitmete seaduste rakendamine, mis nõuavad eelarvest teatud protsendi ulatuses lisaraha.
    Sellega on võimalik Laari hinnangul saavutada esialgu kokkuhoidu umbes pool vajaminevast 3,7 mld kroonist.
    Samuti jagab valitsus uues riigieelarves kohalike omavalitsuste investeeringuteks mõeldud raha mitmete ministeeriumide kaudu, et iga konkreetne maavalitsus saaks otsustada raha jagamist paindlikumalt.
    Selle aasta riigieelarves olid kohalike oomavalitsuste investeeringud eraldi reana ja moodustasid 453,3 mln krooni.
    Laari sõnul võimaldab investeeringute jagamine uutmoodi vältida olukorda, kus valimiste eel iga riigikogu liige võitleb mõne «katuse või tiigi või silla» eest.
    Laari sõnul on esialgu võimatu tuleva aasta eelarvenumbeid täpselt selle aastaga võrrelda, mis on samuti seotud eelarve struktuuri muutumisega. Peaminister kinnitas siiski, et tuleva aasta eelarve maht on võrreldavates suurustes väiksem kui tänavu.
    2000. aasta riigieelarve eelnõu peab riigikokku jõudma enne 1. oktoobrit.
    Autor: BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.