• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütuse hind sõltub poliitikutest ja ilmast

    Autokütuste jaehinna muutmist põhjendavad kütusefirmad tavaliselt maailmaturuhindade tõusuga. Auto- ja muude kütuste hinnad sõltuvad peamiselt toornafta hinnast, sest toormest kütuse tootmine on tehnoloogiliselt suhteliselt lihtne ja mitte väga kulukas.
    Igasuguse kauba hind sõltub selle pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Nafta pakkumine sõltub eelkõige suuremate naftariikide toodangust: kui palju on tootjad võimelised või tahavad musta kulda pumbata. Naftatoodangu suurimaks mõjutajaks maailmas on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), kelle toodang moodustab veidi üle 40% kogu maapinnale pumbatavast naftast. OPECi nii suure turuosa tõttu räägitakse OPECist tihti kui kartellist, ja seda õigustatult. Laias laastus ongi OPECi poliitika (naftapoliitika, aga ka poliitiline stabiilsus) üks peamine tegur, mis kujundab nafta hinda tootmise poole pealt.
    Parim näide on käesolev kevad ja suvi. Märtsis otsustasid OPEC ning kartelli mitte kuuluvad Mehhiko, Norra, Omaan ja Venemaa vähendada naftatoodangut kokku 2,104 miljoni barreli võrra ööpäevas. Tulemusena on naftabarreli hind poole aastaga kerkinud tänaseks üle kahe korra.
    Kõige suuremad naftasaaduste tarbijad on Ameerika Ühendriigid ja Euroopa. USAs tarbitakse naftat aastas 850 miljonit tonni, mis moodustab 25% kogu maailma tarbimisest, Euroopa (v.a Balti riigid) osatähtsus nafta tarbimisel on 22%. Kütuse tarbimine sõltub suuresti hooajast. Maksimaalne on see suvel, kui puhkuste tõttu on autode kasutamise kõrghooaeg, ning talvel, mil hoonete kütmiseks kulub rohkem masuuti.
    Seega tuleks nafta hinna liikumise prognoosimisel jälgida eelkõige Lähis-Ida riikide poliitikat ja majanduspoliitikat. Peale selle on kasulik silmas pidada põhjapoolkera (eriti Põhja-Ameerika) ilmaprognoose.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.