Tõnis Oja • 15 september 1999

Kütuse hind sõltub poliitikutest ja ilmast

Autokütuste jaehinna muutmist põhjendavad kütusefirmad tavaliselt maailmaturuhindade tõusuga. Auto- ja muude kütuste hinnad sõltuvad peamiselt toornafta hinnast, sest toormest kütuse tootmine on tehnoloogiliselt suhteliselt lihtne ja mitte väga kulukas.

Igasuguse kauba hind sõltub selle pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Nafta pakkumine sõltub eelkõige suuremate naftariikide toodangust: kui palju on tootjad võimelised või tahavad musta kulda pumbata. Naftatoodangu suurimaks mõjutajaks maailmas on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), kelle toodang moodustab veidi üle 40% kogu maapinnale pumbatavast naftast. OPECi nii suure turuosa tõttu räägitakse OPECist tihti kui kartellist, ja seda õigustatult. Laias laastus ongi OPECi poliitika (naftapoliitika, aga ka poliitiline stabiilsus) üks peamine tegur, mis kujundab nafta hinda tootmise poole pealt.

Parim näide on käesolev kevad ja suvi. Märtsis otsustasid OPEC ning kartelli mitte kuuluvad Mehhiko, Norra, Omaan ja Venemaa vähendada naftatoodangut kokku 2,104 miljoni barreli võrra ööpäevas. Tulemusena on naftabarreli hind poole aastaga kerkinud tänaseks üle kahe korra.

Kõige suuremad naftasaaduste tarbijad on Ameerika Ühendriigid ja Euroopa. USAs tarbitakse naftat aastas 850 miljonit tonni, mis moodustab 25% kogu maailma tarbimisest, Euroopa (v.a Balti riigid) osatähtsus nafta tarbimisel on 22%. Kütuse tarbimine sõltub suuresti hooajast. Maksimaalne on see suvel, kui puhkuste tõttu on autode kasutamise kõrghooaeg, ning talvel, mil hoonete kütmiseks kulub rohkem masuuti.

Seega tuleks nafta hinna liikumise prognoosimisel jälgida eelkõige Lähis-Ida riikide poliitikat ja majanduspoliitikat. Peale selle on kasulik silmas pidada põhjapoolkera (eriti Põhja-Ameerika) ilmaprognoose.

Hetkel kuum