• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toll asus võltskauba kallale

    Tolliseadus lubab võltskauba riiki toomise eest teha trahvi kuni kolm korda kauba deklareeritud väärtusest. «Kuna võltskaup on reeglina deklareeritud äärmiselt odavalt, on trahvi mõju väike,» räägib tolliameti järelevalveosakonna spetsialist Mihkel Leesment.
    Leesment ei salga, et sageli muudab tollitöötaja valvsaks just kauba ebareaalselt madal deklareeritud hind. «Oma tarbeks toodud võltstoodete kallale tolliametnik ei kipu,» kinnitab ta.
    Leesment tsiteerib tolliseadust, mille kohaselt muutub kaup kahtlaseks siis, kui selle olemusest või kogusest ilmneb, et tegemist on kaubanduslikul eesmärgil riiki toodud kaubaga. Näiteks Vilniuse täikalt saabuv buss, kus istub 40 naist, kellel igaühel on kotis hulk mitmesuguseid kaubamärke kandvaid riideesemeid, pakub tolliinspektorile kõrgendatud huvi.
    15. veebruaril jõustunud tolliseaduse muudatused loevad võlts- või piraatkauba sisse- ja väljaveo tollieeskirjade rikkumiseks. Inspektorid võivad kahtluse korral kaubapartii ära võtta nii kauaks, kuni kaubamärgi omanik on andnud sellele oma hinnangu. Võltskauba ilmnedes kuulub partii erikonfiskeerimisele ja hävitamisele.
    Leesment ütleb, et seadusega lubatud kauba erikonfiskeerimine on mõjuvam kui seadusega ettenähtud trahv.
    Varasem tolliseadus võltskauba maaletoojaile karistust ette ei näinud. «Kui kaubakogused olid väikesed, polnud kaubamärgi omanik huvitatud kohtukuludest ning olime sunnitud kauba selle sissetoojale tagasi andma,» räägib Leesment.
    Eelmise aasta oktoobris pidas Tallinna lennujaama tollipunkt kinni Taist pärit konteineri 490 teksapaariga. Ekspertiis tegi kindlaks, et tegemist on võlts-Wrangleritega. Tallinna linnakohtus eelmisel nädalal langetatud otsusega mõisteti teksapartii maaletooja Kiviranna Kaubanduse ASi tegevus õigusvastaseks. Maaletooja peab eemaldama teksastelt Wrangleri kaubamärgi.
    Wrangleri kaubamärgi õiguskaitsega tegeleva advokaadi Andrus Lillo sõnul ei rahuldanud kohus Wrangleri kaubamärgi esindaja 70 000 krooni suurust kahjude hüvitamise nõuet. «Kohus leidis, et kuna pükse pole saadud müüa, pole ka kahju tekitatud,» räägib Lillo.
    Patendivolinik Jüri Käosaare sõnul läks kohtuprotsess Wrangleri korporatsioonile maksma umbes 50 000 krooni. Käosaar ei välista, et tegemist on ühe esimese kohtuprotsessiga võltskauba üle, mis jõudis kohtuotsuseni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.