Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kindlustus -- riskivõtt, mitte maandamine
Veel pool aastat tagasi kinnitas kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste bravuurikalt, et ükski tema haldusala klient pole oma rahast ilma jäänud, et vaadake parem pankade pankrotte. Tänaseks on seltside venitamistaktika tal üle visanud, Ridaste on ähvardanud seltse pankrotiga ja seetõttu on oma julgete sõnade pärast nüüd ise kohtusse kaevatud.
Äripäev on seisukohal, et kindlustusseltsid ja -inspektsioon on oma ühistegevusega kindlustusvõtja kahetsusväärsel kombel ära nullinud.
Vastastikune kemplemine on löönud kõige valusamalt tavalist kindlustusvõtjat, kes otsib kindlustuspoliisist turvatunnet, mis ka ei juhtuks. Selle asemel on korralikult osamakse tasuval inimesel poliisina käes äärmiselt riskantne väärtpaber -- sest ühel hetkel võib sellest saada makulatuur.
Ellen Ridaste ei sekkunud piisava otsustavusega seltside tegevusse, vaid lükkas probleeme edasi. Ent probleemidel on kalduvus kuhjuda. Ehk soovis inspektsioon mundriau kaitstes vältida paanikat klientide hulgas, mida karmim sekkumine oleks põhjustanud? Selle asemel võitsid seltside omanikud hoopiski lisaaega, et seltsid rahast tühjendada, nagu juhtus Andres Bergmanni puhul.
Hagiavaldustega ei paranda seltsid siin enam midagi. Usaldus kindlustuse kui väidetavalt tõusva sektori vastu on saanud tugeva hoobi. Et preemiate üldmahud siiski kasvavad, võib kanda paljuski kohustuslike kindlustusliikide arvele, nagu liikluskindlustus, rohelised kaardid, elukindlustus laenuvõtmise korral, reisi- ja tervisekindlustus jne.
Inspektsioon karmistas vajaliku sammuna reservide paigutuse korda, mille tulemusena on vähe lootust raha Eesti majandusse paigutada. Otsus pälvis seltside üksmeelse kriitika.
Raha väljapoole rändamisest on tõepoolest kahju, kuid seltside vastutustundetu tegevus on selleks ise põhjust andnud. Praegune situatsioon diskrediteerib ka järeltulijaid, nt alustamisjärgus pensionifonde -- kes julgeks loovutada kaheksa protsenti oma palgast, kui elukindlustuspoliiside kehtetuks muutumine on värskelt meeles. Elu- ja pensionikindlustus kui pikaajalised lepingud on usalduse seisukohalt eriti tundlikud.
Perspektiiv? Kohalikud seltsid pankrotis, inspektsioon lahti lastud, poliisid annulleeritud? Klient ei usalda enam panga, seltsi või muu firma põhja lasknud tegelasi, koomilise varjundiga hädaabi-rahastajaid ning kolib oma kohustuslike poliiside vormistamiseks tugeva välisosaluse ja -nimega seltsidesse.