Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erastamisraha suundub reservi
Eelnõu kohaselt peab stabilisatsioonireservi hakkama raha koguma mitmete oluliste struktuursete reformide, eriti pensionireformi läbiviimiseks.
Eelnõu järgi laekuks 60% riigivara müügist saadavast rahast alates 2000. aastast stabiliseerimisreservi, 25% eluasemefondi ja 15% valitsuse omandireformi reservfondi.
Seni laekub riigivara müügist saadud vahenditest 40% Hüvitusfondi, 25% eluasemefondi, 30% omandireformi reservfondi ja 5% keskkonnakeskusele.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb raha koguda eelkõige uue pensionisüsteemi teise samba rakendamisega seotud kulude finantseerimiseks.
Kuna kogumissüsteemi rakendamisel väheneb riiklike pensionide maksmiseks ettenähtud sotsiaalmaksumäär eeldatavalt 20 protsendilt 12 protsendile, tuleb pensionide maksmiseks leida täiendavaid vahendeid.
Mitmed pensionireformi ellu viivad riigid kasutavad ühelt pensionisüsteemilt teisele üleminekul paratamatult tekkiva defitsiidi katteks just erastamisest laekuvaid vahendeid, seisab seletuskirjas.
Arvestades ülemineku kulude mastaapsust ja suuremahulise laenamise problemaatilisust, oleks Eestiski viimane aeg hakata ülemineku finantseerimiseks raha koguma, selgitab ministeerium.
Vara erastamisest ja müügist laekuva raha kasutamine pensionireformi kuludeks on rahandusministeeriumi hinnangul kaudselt põhjendatav ka sotsiaalse õigluse aspektist, kuna pensionile jääb põlvkond, kes on osalenud nende väärtuste loomisel, mille müügist riigile erastamisest raha laekub. Samas tuleb eelnõu seletuskirja järgi arvestada ka seda, et suur osa riigivarast on eelnevatel aastatel antud tasuta munitsipaalomandisse.
Sellest tulenevalt oleks põhjendatud, et osa pensionireformi teise samba rakendamise kuludest kannaksid kohalikud omavalitsused, kes müüvad neile riigi poolt tasuta üleantud vara.
Kuna riigivara erastamine on oluliselt vähenenud, ei ole otstarbekas laekuva raha jaotamist liialt killustada, vaid tuleks kontsentreerida prioriteetsete probleemide lahendamiseks, seisab seletuskirjas.
Kehtiva seaduse järgi jaotatakse nii riigivara kui riigimaa erastamisest laekuv raha nelja eri subjekti vahel.
Autor: BNS