20. september 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Pangareiting hindab Eesti eilset päeva

Hansapank ja Ühispank said rahvusvaheliselt reitinguagentuurilt Standard & Poor's üllatuslikult uued reitingud, ja need olid eelmistest kehvemad, tasemel BB. Uued reitingud asetavad meie pangad esmakordselt investorite jaoks spekulatiivsesse tsooni.

Äripäeva arvates on Hansa- ja Ühispanga seisund tunduvalt paranenud ning kehvapoolsed reitingud on meieni jõudnud ajalise nihkega inertsist.

Standard & Poor's märgib ära, et Tallinna börsi kokkuvarisemine ja Vene kriis on paljastanud nõrkused nii ettevõtete juhtimises kui ka pankade järelevalves. Samas Eesti majandus stabiliseerub, nii nagu prognoositud, ehkki kiire kasvu ja veelgi kiirema kasumi ajad on möödas. See tähendab, et efektiivsusnäitajad langevad.

Tõepoolest, alanevad intressid, mida Eesti praegu kogeb, üldjuhul vähendavad panga intressimarginaali ja kasumit. Laenutegevus pole hoogustunud, laenuprovisjonid ei pruugi olla piisavad; kasum ei kasva, kuid ka ei vähene. Täieliku analüüsi mõlema panga ja Eesti panganduse kohta tervikuna avaldab agentuur lähitulevikus.

Hansa- ja Ühispank on saanud tugevad strateegilised investorid Swedbanki ja SEBi näol ja see kaalub üles korrastumisperioodi raskused. Teine agentuur, optimistlikum Moody's, kinnitas hiljuti mõlema panga stabiilseid reitinguväljavaateid tulevikus.

Standard & Poor'si reitingud on koostatud ainult avalikkusele kättesaadavate materjalide põhjal, reitingut pole pangad tellinud, vesteldud pole juhtkondadega; siit ka etteheited. Ent kas siis pangad on positiivse info kalevi alla lükanud? Vaevalt. Pigem ei hakka keegi tellima reitingut, mis tõotab tulla eelmisest kehvem. Teiseks võib kõne all olla Eesti riigireitingu alandamine, sest tänaseni kehtib samalt agentuurilt riigireiting heal tasemel BBB+. Aga see anti buumi ajal septembris 1997 -- nüüdseks on olud paljuski karmistunud.

Madalam riigireiting tooks paraku automaatselt kaasa kõikide muude reitingute alandamise, sest näiteks kasvõi pangad ei saa olla usaldusväärsemad kui riik tervikuna. Seega on osa riigi patte -- üldvalitsuse ja kohalike omavalitsuse eelarvete puudujääk, aktiivne laenamine, vähene haldussuutlikkus -- nuheldud pankade kaela. Tulevikus läheb välisraha pankadele kallimaks ja intressid võivad uuesti tõusma hakata. Igatahes pangaaktsiate hinnad läksid eile langusesse, kuigi ka nn spekulatiivne tase võib peita endas võimalusi. Või tuleks pankadele soovitada siiski ise aktiivsemalt tegutseda, sest kes maksab, tellib ka ... reitingu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt