• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärahellitatud politseisüsteem

    Siseminister Jüri Mõisa juhtimisel koondatakse Eestis ametisolevast 4234 politseinikust 536 eesmärgiga leida raha politseinike palgatõusuks. Täna arutab korrakaitsjate koondamist valitsusliit, eile teatas oma toetusest Jüri Mõisa reformikavadele peaminister Mart Laar.
    Äripäev avaldab Jüri Mõisale tunnustust otsustusjulguse eest, sest seni pole politsei tegevuse efektiivsemaks muutmisega poliitikud julgenud tegeleda.
    Mõisa eelkäijad on valjuhäälselt rääkinud politsei alafinantseerimisest ja igal aastal on politseiameti eelarve suurenenud, kuid kuritegusid pole rohkem avastatud ega tavakodanike elu turvalisemaks läinud.
    Vähem kui Eestis on politseinikke ühe inimese kohta Saksamaal, Suurbritannias, Iirimaal, Rootsis, Hollandis, Taanis ja Soomes. Võrreldes soomlastega tuleb Eestis inimese kohta kaks korda rohkem korrakaitsjaid ja politsei ülalpidamiseks kulutame kolm korda rohkem raha.
    Soomlaste elatustase on kõrgem ja see aitab pidurdada kuritegevuse vohamist, väidavad selle peale endised politseijuhid, kes ei suutnud oma ametisoleku ajal eestlastele turvatunnet kindlustada.
    Selle aasta eelarvest eraldati politseiametile aga 753 miljonit krooni, mis moodustab 4,1% riigieelarvest. Tegemist on suure summaga, mille juures on kohatu rääkida politsei alafinantseeritusest. Sisekaitseakadeemia professor Jüri Saare arvates on Eesti politsei valupunkt suur kaadrivoolavus ja noorte lahkumine korrakaitsestruktuuridest.
    Poole tuhande politseiniku koondamisega loob Jüri Mõis olukorra, kus ootamatult on politseitööks ettevalmistatud mehi rohkem, kui on nende järgi nõudlust. Samas on võimalik hakata korrakaitsjatele maksma kõrgemat töötasu.
    Seda, kui palju igas konkreetses maakonnas politseinike arvu vähendada, peavad otsustama spetsialistid.
    Üks võimalus kokkuhoiuks on liikluspolitsei kaotamine ja funktsioonide üleandmine välipolitseile. Kui sõita Soomes või Rootsis, siis ei näe seal maanteel passivad politseinikke. Majanduslikult ei ole riigil tark maksta kahele politseinikule palka, soetada vormirõivastus ja head autod selleks, et nad põõsastes kiirust mõõdaksid. Liiklejate korralekutsumiseks on kehtestatud ranged karistused, näiteks arest.
    Kindlasti tuleb vähendada prefektuuride arvu. Neid on meil praegu 17 ja see on isegi Euroopa Liidu hinnangul Eesti jaoks liiga palju. Arvestades lühikesi vahemaid ning kaasaegseid sidevahendeid, piisab Eestile neljast-viiest prefektuurist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
USA aktsia futuurid ennustavad tõusu jätkumist
Tänast päeva on USA suuremad aktsiaindeksite futuurid alustanud tõusuga ning USA suuremate aktsiaindeksite rekordid on kasvule viinud ka Aasia suuremad börsiindeksid
Tänast päeva on USA suuremad aktsiaindeksite futuurid alustanud tõusuga ning USA suuremate aktsiaindeksite rekordid on kasvule viinud ka Aasia suuremad börsiindeksid
Raadiohommikus: aina uusi turge vallutav Eesti pank
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Majutusasutuste kogemused hullude klientidega: poissmehed leiavad alati vahukustuti üles
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.