21. september 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Ärahellitatud politseisüsteem

Siseminister Jüri Mõisa juhtimisel koondatakse Eestis ametisolevast 4234 politseinikust 536 eesmärgiga leida raha politseinike palgatõusuks. Täna arutab korrakaitsjate koondamist valitsusliit, eile teatas oma toetusest Jüri Mõisa reformikavadele peaminister Mart Laar.

Äripäev avaldab Jüri Mõisale tunnustust otsustusjulguse eest, sest seni pole politsei tegevuse efektiivsemaks muutmisega poliitikud julgenud tegeleda.

Mõisa eelkäijad on valjuhäälselt rääkinud politsei alafinantseerimisest ja igal aastal on politseiameti eelarve suurenenud, kuid kuritegusid pole rohkem avastatud ega tavakodanike elu turvalisemaks läinud.

Vähem kui Eestis on politseinikke ühe inimese kohta Saksamaal, Suurbritannias, Iirimaal, Rootsis, Hollandis, Taanis ja Soomes. Võrreldes soomlastega tuleb Eestis inimese kohta kaks korda rohkem korrakaitsjaid ja politsei ülalpidamiseks kulutame kolm korda rohkem raha.

Soomlaste elatustase on kõrgem ja see aitab pidurdada kuritegevuse vohamist, väidavad selle peale endised politseijuhid, kes ei suutnud oma ametisoleku ajal eestlastele turvatunnet kindlustada.

Selle aasta eelarvest eraldati politseiametile aga 753 miljonit krooni, mis moodustab 4,1% riigieelarvest. Tegemist on suure summaga, mille juures on kohatu rääkida politsei alafinantseeritusest. Sisekaitseakadeemia professor Jüri Saare arvates on Eesti politsei valupunkt suur kaadrivoolavus ja noorte lahkumine korrakaitsestruktuuridest.

Poole tuhande politseiniku koondamisega loob Jüri Mõis olukorra, kus ootamatult on politseitööks ettevalmistatud mehi rohkem, kui on nende järgi nõudlust. Samas on võimalik hakata korrakaitsjatele maksma kõrgemat töötasu.

Seda, kui palju igas konkreetses maakonnas politseinike arvu vähendada, peavad otsustama spetsialistid.

Üks võimalus kokkuhoiuks on liikluspolitsei kaotamine ja funktsioonide üleandmine välipolitseile. Kui sõita Soomes või Rootsis, siis ei näe seal maanteel passivad politseinikke. Majanduslikult ei ole riigil tark maksta kahele politseinikule palka, soetada vormirõivastus ja head autod selleks, et nad põõsastes kiirust mõõdaksid. Liiklejate korralekutsumiseks on kehtestatud ranged karistused, näiteks arest.

Kindlasti tuleb vähendada prefektuuride arvu. Neid on meil praegu 17 ja see on isegi Euroopa Liidu hinnangul Eesti jaoks liiga palju. Arvestades lühikesi vahemaid ning kaasaegseid sidevahendeid, piisab Eestile neljast-viiest prefektuurist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt