Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn tingib prügila investori tingimuste üle

    Varvas ütles, et ta jäi 17. juunil toimunud Tallinna Prügila nõukogu koosolekul teiste nõukogu liikmetega raamlepingu põhipunktide osas opositsiooni ja keeldus ka esmaspäevasel nõukogu koosolekul lepingupaketti ratifitseerimast.
    «Viimasel ajal on saanud tavaks, et välisfirmad kasutavad ära Eesti partnerlinna kogenematust ja nõrkust ning suruvad peale garanteeritud tootlikkust,» rääkis Varvas.
    «Sellesse lepingusse on sisse kirjutatud 15% rentaabluse tagamise kohustus 60 aastaks. Linn muutub sellega sisuliselt SKP pärisorjaks,» ütles ta.
    Varvas märkis, et lisaks võtab linn endale selle lepinguga suuri rahalisi kohustusi ja peab tagama Tallinna Prügila monopoolse seisundi turul.
    «SKP oleks saanud lepingu järgi Tallinna turu ainuvalitsejaks, kuid see ei olnud ju konkursi läbiviimise eesmärk. Selleks oli hoopis korraliku jäätmekäitlusturu tekitamine pealinnas,» rääkis ta.
    Varvase sõnul on raamlepingut ettevalmistanud linnavalitsuse töögrupp selle juba sisuliselt heaks kiitnud ning asi on antud linna rahanduskomisjoni menetlusse.
    Volikogu rahanduskomisjonis on moodustatud töörühm, kuhu on kaasatud Varvas, abilinnapea Arved Liivrand ning erakondade poolt Rein Voog ja Nikolai Maspanov. Varvas lisas, et arutelu jätkub esmaspäeva õhtul peetaval linna rahanduskomisjoni istungil.
    «Eesmärk ei ole see leping iga hinna eest sõlmida. Ma arvan, et kui rahanduskomisjon neid kitsaskohti heaks ei kiida, siis seda lepingut ka ei sünni,» ütles ta.
    Volikogu rahandusnõunik Heido Vitsur ütles eile, et linnavolikogu jätkab lepingu tingimuste kooskõlastamist ja ei kiirusta seda pakutud tingimustel sõlmima. Vitsuri hinnangul peaks pakutava teenuse hind olema tarbijale vastuvõetav ja investor ei tohiks taotleda kiiret tasuvust.
    Jõelähtmele rajatava uue prügila tulevase enamusaktsionäri SKPga algas lepingu üle vaidlus juunis, kui Saksa firma ei saatnud mitme nädala jooksul omapoolset kooskõlastust Tallinna saadetud raamlepingule.
    Augustis lükkus lepingu sõlmimine taas edasi, kuna linn tellis kindluse mõttes sellele juriidilise ekspertiisi.
    Leping pole volikogu rahanduskomisjoni vastuseisu tõttu seniajani allkirju saanud.
    Kaheetapiline konkurss, mille SKP Recycling AG & Co võitis, toimus selle aasta kevadel.
    Jäätmekäitlusfirma SKP Recycling AG & Co, mille Tallinna Prügila ASi nõukogu konkursil parimaks tunnistas, ostab 65 protsenti Jõelähtmele rajatava uue prügila operaatorfirma aktsiatest 26 mln krooni eest.
    Kokku investeerib SKP prügilasse 900 mln krooni, sellest kohe 174 mln krooni.
    Autor: BNS
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.