Väinu Rozental • 22 september 1999

Talunik tunnistab pankrotti

Kuus aastat Aiaste erafarmi pidanud Aivo Viljati sõnul tõmbas tal lõplikult jalad alt Venemaa kriis eelmisel sügisel ja piimahinna langus. Lootusetus süvendas depressiooni. Farmi pankrotimenetluse algatamise otsus küpses pool aastat haiglas viibinud talunikul sellel kevadel.

«See oli inimlikult õige otsus nii minu kui võlausaldajate jaoks,» väidab Viljat. Ta tunnistab, et tunneb kõige suuremat häbi seadmete varuosi ja söödalisandeid tarninud väikefirmade ees, kellele ta võlgneb umbes 50 000 krooni.

Endisest kahesajapealisest tõukarjast on Aiaste farmis alles sada hästi hooldatud lehma ja paarkümmend noorlooma. «Tahaks detsembriks lauda tühjaks saada,» räägib Viljat, keda pankrotihaldur on usaldanud talle kuuluvat vara müüma.

«Enamik pankrotivarast on farmis alles,» hindab pankrotihaldur, OÜ Contract Äriõigus- ja Patendibüroo juhataja Heikki Ots omaniku ausust. «Viljat on järelmaksuga saadud vara säilitanud töökorras olevana.»

Aivo Viljati vara esialgseks väärtuseks on pankrotihaldur hinnanud 600 000 krooni. Selle hulka kuulub ka talumaja, milles Viljat koos naise ja kahe lapsega elab. Haldur ei oska öelda, kas abikaasade ühisvarana kirjas olevast elumajast võib osa haamri alla minna.

Piimafarmi suurim võlanõudja on tulundusühistu Valgjärve Vara, kellele Viljat on farmi eest võlgu üle poole miljoni krooni. Kokku on Viljatil võlgu üle 700 000 krooni.

Viljat ei süüdista oma pankrotis poole sõnagagi valitsuse põllumajanduspoliitikat. «Põllumajandus on normaalne majandusharu ja peab endaga ise hakkama saama,» leiab Viljat. «Suurim probleem on vaid see, et põllumajandus toimib kakskümmend neli tundi ööpäevas.»

Viljat ütleb, et ta on mõistnud, et farmi pidamine pole tema äri ja on seda ka ausalt tunnistanud. «Peret nälga ja kuuse alla ma ei jäta,» kinnitab Viljat. Ta lisab, et on saanud juba hea tööpakkumise.

Valgjärve vallavanem Vaike Tartes ütleb, et farmi näol olnud suurima tööandja kadumine Aiaste külas võib tekitada kohapeal sotsiaalse probleemi. Tartese väitel oleks Viljat saanud ka ise oma vara müügiga hakkama. «Halduri kaasamine on vaid lisakulu,» lausub ta.

Mitme maakonna taluliitudest öeldi, et üldjuhul likvideerivad talud raskustesse sattudes ennast ise. Harju taluliidust kinnitati, et tänavu on maakonnas ette tulnud üksikuid talude pankrotte. Võrreldes eelmise aastaga on sagenenud liisingufirmade ja pankade sekkumised, lisab Sveta Rood Järva taluliidust.

Hetkel kuum