Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lahtise leegi plussid
Laopõleng Paljassaarel oleks teinud vähem kahju, kui lahtine leek tekkinuks varem.
«Laopõleng Paljassaarel sarnanes turbapõlenguga,» ütles Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti uurimisgrupi juhtivinspektor Priit Rattasepp. «Leegita põlenud kakao tekitas kõrge, isegi 700kraadise temperatuuri. Kuumus oli nii suur, et pani betoonigi murenema.»
Priit Rattasepa sõnul võinuks põleng ilmsiks tulla tunduvalt varem, kui kakao põlenuks lahtise leegiga. Leeki oleks õhutanud parem ventilatsioon. Häiresüsteem läks küll nüüdki tööle, teatades põlengust ESSile, ilmselt oli selleks ajaks aga tuli juba tükk aega hõõgunud.
Suure, 1000ruutmeetrise hoone kustutamise jaoks olid väikesed ka uksed. Nii tehti augud raudbetoonist laepaneelidega laohoone katusele ja kustutati tuld nende kaudu. Kui osa paneele teisipäeval kella 17 paiku sisse langes, jäid nende alla väiksemad tulekolded. Sündmuskohale telliti ekskavaator ja veoautod, et ladu põlevast kraamist tühjendada.
Rattasepa väitel olid laos kõik tuleohutusnõuded täidetud. Vesikustutussüsteemi nõudnuks ladu siis, kui tema pindala olnuks veidi suurem. Ladu aktsepteeris ka laos olnud kauba kindlustanud kindlustusfirma.
Päästetöötajate väitel pole hea ventilatsioon siiski igal juhul kasulik. Ka tuleohutusnõuetele vastavas hoones tuleb kasuks, kui on võimalikult palju tulekustutusvahendeid. Oluline on juurdepääsuteede korrasolek ja märgistatus ning valvuri informeeritus.
Paljassaare tee 28 põlenud ladu kuulub Mereteeninduse Eurogrupi Tollikompleksile, kellelt selle rentis AS Vigolin. Laos oli 1000 tonni kakaopulbrit ja 800 tonni kakaopastat. Kahjusumma on selgitamisel.