• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hääbuv eluvaim surnud pankades

    Pankrotis EVEA Panga, ERA Panga ja Maapanga hoonetest kostab vaid üksikute sammude harv kaja. Tänavale on heidetud sajad pangatöötajad, kellest paremini on käinud käsi ehk klientide kohta infot omavatel raamatupidajatel. Üksikud allesjäänud pankurid veedavad tööpäeva likvideerimist juhtides ja uue töökoha leidmise üle mõtteid mõlgutades.
    Põlva Maapanga kontorite juht, endine Rahvapanga juht Helle Virt on kontoris üksi juba selle aasta maikuust alates. «Olen pidanud likvideerima enda loodud kontorite võrgu,» nendib ta kuivalt. «Kui varasem töö oli tulevikku suunatud, siis praegu käib minevikus sobramine.»
    36 Maapanga Põlva piirkonna töötajat koondati mullu 1. septembriks ning tänavu maini töötas Virt koos kahe kolleegiga. Nüüd siis üksi.
    Maapangas pankroti väljakuulutamise hetkel mullu 29. juunil töötanud 560 töötajast on alles jäänud 46. Neist 29 tegeleb laenudega ja ülejäänud varade müügi ja haldusküsimustega.
    Möödunud aasta 2. oktoobril pankrotistunud EVEA Pangas töötab praegu 40 inimest.
    Pankrotihaldur Maidu Kaasiku sõnul pole töötajate arvu kavas rohkem vähendada.
    Kaasiku selgitusel on pankrotistunud pangas äärmiselt vajalikud sekretärid, kes võtavad vastu murelike klientide kõnesid. EVEA Pangas on neid murelike kõnedele vastajaid alles jäänud kolm.
    Samuti peavad tööd tegema koristajad ja turvamehed.
    Palju inimesi on tööl ka raamatupidamises. «Laenuportfelliga peab ju kogu aeg tegelema,» märgib Kaasik. «Laenuosakond on pankrotipesa süda.»
    Kaasiku sõnul lähenetakse töötajate arvu vähendamisele üliratsionaalselt, kuid allesjäänud meeskonda püütakse säilitada nii kaua kui võimalik.
    Piirkondlikud kontorid on küll suletud, kuid EVEA Pangal on igas kontoris alles üks inimene, kes vastutab varade eest. Reeglina on see kontori endine juhataja.
    EVEA Pangast veidi aeglasemalt kulgenud pankrotimenetlusega ERA Pangas on 127 töötajast alles jäänud 21. Andres Bergmanni aktsiaskeemidesse tõmmatud ERA Pank pankrotistus tänavu 7. aprillil.
    Pankrotihaldur Jaak Annuse väitel tegelevad allesjäänud töötajad põhiliselt varasemate laenulepingutega, nõuete ja panga kohustuste analüüsiga, varade müügiks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamisega.
    Pangatöötajad tegutsevad tavapärase bürootööaja järgi ehk siis poole üheksast viieni õhtul.
    Uute töökohtade otsimine on jäänud igaühe enda asjaks. «Pank saaks töökohtade otsimisega aidata ju ainult teiste võlausaldajate arvel,» märgib Kaasik. «Peale moraalse toe pole meil suurt midagi pakkuda.»
    Ka Annus märgib, et pankrotistunud pangal pole mingeid võimalusi ega õigust kasutada võlausaldajate raha töötajate edasise saatuse eest hoolitsemiseks.
    Iga järjekordse töölepingu lõpetamise puhul teeb EVEA pank lahkuvale töötajale pisikese sümboolse kingituse. Valdavalt lahkuvad inimesed ilma suuremate tülideta, sest on juba harjutud teadmisega, et töö saab kohe-kohe läbi.
    Sümboolsest kingitusest mõnevõrra hinnatum on töölepingu lõpetamise hüvitis, mida saavad kahe kuupalga ulatuses kuni viis aastat töötanud, kolme kuupalga ulatuses üle viie aasta töötanud ja nelja kuu töötasu saavad üle kümne aasta töötanud.
    Rahandusministeeriumi kinnitusel pole riik pankrotistunud pankade töötajatele hüvitiste maksmiseks sentigi kulutanud ja kõik on tulnud panga oma vahenditest.
    «Kui firma on pankrotis, siis inimesed arvestavad tööta jäämisega,» ütleb Kaasik. Ta lisab, et pangal pole ka erilist tagasisidet, kui palju koondatuid on uue töökoha leidnud.
    «Samas oleme kuulnud, et panga kliendid on eriti raamatupidamisest inimesi tööle võtnud,» märgib Kaasik.
    Pankade raamatupidajad valdavad reeglina väga head infot panga endiste klientide kohta. «Nende peas olev teave on päris likviidne,» nendib Kaasik. «Info pangast väljaminemisega on meil ka probleeme olnud.»
    Maapanga pankrotihaldur Maire Arm raputab infolekke kohta käiva küsimuse peale pead. «Meil on enamik raamatupidajaid ju ka veel tööl,» märgib ta.
    Ka pearaamatupidajana töötanud Virt ei oska info lekitamise kohta midagi öelda.
    Armi sõnul pole endistel töötajatel suuri probleeme uue töökoha leidmisega olnud. Kuid sarnaselt EVEA Pangaga pole ka Maapank oma teenistujate töökohtade leidmisele kaasa aidanud, sest «see on rohkem inimese enda probleem».
    Vastu võetakse pea iga pakkumine, sest elu tahab elamist, iseloomustab Helle Virt oma kolleegide käitumist. «On aga ka selliseid juhtumeid, kus tänu Maapanga minevikule jäi mõni töökoht saamata,» nendib Virt. «Paljud inimesed jäid pärast koondamist lausa haigeks! Minul on alles nüüd hakanud tervis tagasi tulema.»
    Vahetult pärast Maapanga pankrotti ei tahtnud osa tuttavaid Põlva kontori juhiga enam eriti suheldagi. «Minu elus pole varem nii rasket perioodi olnud,» ohkab Virt.
    Arm nendib, et kõik töölt vabastamised on rasked, kuid erilist vaenulikkust tema pankrotihaldurina tööle asudes ei kohanud. Kaasik kasutab EVEA Pangas tol hetkel valitsenud olukorra kohta väljendit «üle mõistuse».
    Maapanga finantsdivisjonist tänavu veebruaris lahkunud Anne Bunina meenutab, et pärast pankrotti oli kõige hullem see, kui helistasid aktsionärid. «Mina olin see, kes võttis toru ja sai sõimata, et kuhu te mu aktsiad panite,» ütleb ta.
    Lisaks aktsionäridega suhtlemisele tegeles Bunina põhiliselt paberimajandusega. Palju aega võttis pooleli jäänud tehingute vormistamine ja pankrotihalduritele tehingute selgitamine.
    «Veebruaris sai minu töö otsa ja leping lõpetati,» lausub Bunina. «Eelmise suve lõpuks hakkas töötajate arv juba vähenema ja näiteks enda osakonda jäin detsembri alguseks juhatajaga kahekesi.» Selleks ajaks polnud enam ka teistes osakondades palju rahvast ning vähesed järelejäänud mõtlesid uue töökoha leidmisele.
    Erinevalt Maapanga töötajatest ei taha EVEA Pangas ja ERA Pangas töötanud inimesed oma läbielamisi jagada. Valdav osa neist keeldub kohe.
    Pika puiklemise peale soostub EVEA Pangas laenude sissenõudmise ja tehingute vormistamisega tegelenud neiu eelmise sügise ja talve kohta paar sõna poetama.
    «Mis seal ikka oli, alguses üks suur segadus ja teadmatus, et mis siis nüüd juhtus ja mis edasi saab,» meenutab ta. «Varsti hakkas maja tühjemaks jääma ja nüüd on seal vist päris vaikne.»
    Aasta alguses kasutasid EVEA Panga pankrotihaldurid Maidu Kaasik ja Villu Tragon ajutise pankrotihalduri Tiina Miti ründamiseks üsna räigeid võtteid ja meedia abi. Sel teemal pole nõus aga sõnakestki poetama ükski töötaja, rääkimata asjaosalistest. Vara veel.
    Kui EVEA Pangas ja Maapangas on likvideerimisprotsess lõpukorral ja jäänud veel vaid varade müük, siis ERA Pangal on lähiajal tulemas nõuete kaitsmise koosolek. ERA Panga pankrotivara müük ja sellekohane reklaam algab lähiajal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.