Hoone küttekulud

Hoone küttekulu oleneb kasutatavast energiaallikast. Kütmiseks vajaliku soojushulga arvestuse aluseks on vajaminev soojusvõimsus ja aastane keskmine välistemperatuur, mis Eestis on 5 °C.

Võimsustarbeks vajab 2,5 m kõrguste lagedega kaasaegse hoone üks ruutmeeter 50--55 W. Uutes keldrita ühekordsetes elamutes arvestatakse võimsustarbeks 40 W, poolteisekordsetes 35 W ja kahekordsetes 35 W ruutmeetrile.

Keldriga elamutes arvestatakse võimsustarbeks ühekordses elamus 45 W, poolteisekordses 40 W ja kahekordses 40 W ruutmeetrile aastas. Elamuehituse keskmist taset arvestades soovitatakse võimsustarbeks arvestada 50--55 W/m². Küttekulude hulka on arvestatud ainult ruumide kütmine eeldusel, et kasutatakse kaasaegseid kütteseadmeid.

Elektrienergia hinnaks on võetud 1999. a jaanuaris kehtestatud tariifid eratarbijale. Teiste kütteliikide hinnad on võetud küttetarnijatelt sama seisuga. Toodud kütteliikidest on riik seni osa vabastanud käibemaksust.

Täielikult automatiseeritavad kütteliigid on gaasi-, õli- ja elektri- ning soojuspumbaküte. Ekspluatatsioonikulude poolest on gaasi- ja õliküte enam-vähem võrdsed, aastas umbes 1500 kr, millele lisandub põletidetailide vahetuskulu. Mõlema katla tööiga on umbes 15--16 ja põletitel 5--8 aastat. 20--25aastase tööeaga soojuspumba ja elektrikütte puhul ekspluatatsioonikulud puuduvad, väljavahetamist võivad väljada tsirkulatsioonipumpade rootorid.

Ka tahkeküttekatlaid on võimalik osaliselt automatiseerida ja kasutada kombineeritult öise elektrienergiaga. Kui arvestada kütmiseks vajaliku töö maksumusega, siis suurenevad tahkeküttega kütmise kulud oluliselt.

Vt. ka 150m² köetava pinnaga eramu aastane küttekulu

Autor: ÄP