Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Idee Eesti üleminekust eurole väärib rakendust
Eestis on käivitunud arutelu euro kasutuselevõtmise üle enne ühinemist Euroopa majandus- ja rahaliiduga (EMU). Ideed pooldab Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt, vastu on rahandusminister Siim Kallas.
Äripäev toetab euro kasutuselevõttu enne EMUga liitumist. Eesti võidab sellest rohkem, kui kaotab.
Eurole üleminek on eeskätt kasulik välisinvestori seisukohast, kelle jaoks muutub äriajamine Eestis lihtsamaks. Kindlasti kaasneb selle otsusega positiivne PR-efekt, sest Eesti paneb välispressi, analüütikud ja ettevõtjad endast jälle rääkima.
Kõige tõsisem vastuväide on paanikaoht, mida Siim Kallase sõnul ei tohi alahinnata. Inimesed kardavad, et kroonid vahetatakse eurode vastu kõrgema kursiga ehk eestlaste ostujõud väheneb.
Ettevaatlikumad tormavad panka, vahetavad oma säästud dollarite vastu ning peavad neid targemaks hoida kodus sukasääres. Tekib ostubuum, raha püütakse vahetada kauba vastu. Paanika võib lumepallina paisuda, pankadel tekivad raskused raha väljamaksmisega ja lõpptulemusena ei jäägi muud üle kui kroon devalveerida. Loodetud välisinvestorite ligimeelitamise asemel peletame hoopis välisraha Eestist eemale.
Kuivõrd euro kasutuselevõtmine ei saa toimuda üleöö, ongi praegu õige aeg hakata seda teemat laiemale avalikkusele tutvustama.
Eesti ettevõtjatele tähendab euro kasutuselevõtmine välispartneritega arvelduste kiirenemist ning valuutavahetuskulude kadumist.
Tarbija jaoks muutuvad kaupade hinnad kergesti võrreldavaks, sest need on Soomes ja Eestis sarnastes ühikutes. Samas võib euro kasutuselevõtt tuua kaasa hinnatõusu, kuna hinnanumbrid jagatakse kursiga 15,6466 ja ümardatakse siis tõenäoliselt ülespoole tagasi.
Indrek Neivelt on toonud eurole ülemineku plussina laenuintresside alanemise ning stabiliseerumise. Tema oponendid lükkavad selle argumendi ümber, viidates meie kommertspankade senisele laenutegevusele.
Suur osa laenudest on juba praegu seotud Saksa marga või euroga. Nende laenude intressid ei ole aga EMU riikidega samal tasemel. Me võime küll euro kasutusele võtta, aga see ei tähenda, et Eesti riigi riskiaste on investorite silmis sama mis Saksamaal või Soomel.
Nõus, laenuraha ei muutu küll nii odavaks, nagu see on Saksamaal, kuid kindlasti vähenevad Eestiga seotud riskid euro kehtestamisel. Eeskätt tänu sellele, et kaob rahvusvaluuta devalveerimise oht, mis suurendab Eesti kui investeerimispiirkonna usaldust investorite silmis.