• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Idee Eesti üleminekust eurole väärib rakendust

    Eestis on käivitunud arutelu euro kasutuselevõtmise üle enne ühinemist Euroopa majandus- ja rahaliiduga (EMU). Ideed pooldab Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt, vastu on rahandusminister Siim Kallas.
    Äripäev toetab euro kasutuselevõttu enne EMUga liitumist. Eesti võidab sellest rohkem, kui kaotab.
    Eurole üleminek on eeskätt kasulik välisinvestori seisukohast, kelle jaoks muutub äriajamine Eestis lihtsamaks. Kindlasti kaasneb selle otsusega positiivne PR-efekt, sest Eesti paneb välispressi, analüütikud ja ettevõtjad endast jälle rääkima.
    Kõige tõsisem vastuväide on paanikaoht, mida Siim Kallase sõnul ei tohi alahinnata. Inimesed kardavad, et kroonid vahetatakse eurode vastu kõrgema kursiga ehk eestlaste ostujõud väheneb.
    Ettevaatlikumad tormavad panka, vahetavad oma säästud dollarite vastu ning peavad neid targemaks hoida kodus sukasääres. Tekib ostubuum, raha püütakse vahetada kauba vastu. Paanika võib lumepallina paisuda, pankadel tekivad raskused raha väljamaksmisega ja lõpptulemusena ei jäägi muud üle kui kroon devalveerida. Loodetud välisinvestorite ligimeelitamise asemel peletame hoopis välisraha Eestist eemale.
    Kuivõrd euro kasutuselevõtmine ei saa toimuda üleöö, ongi praegu õige aeg hakata seda teemat laiemale avalikkusele tutvustama.
    Eesti ettevõtjatele tähendab euro kasutuselevõtmine välispartneritega arvelduste kiirenemist ning valuutavahetuskulude kadumist.
    Tarbija jaoks muutuvad kaupade hinnad kergesti võrreldavaks, sest need on Soomes ja Eestis sarnastes ühikutes. Samas võib euro kasutuselevõtt tuua kaasa hinnatõusu, kuna hinnanumbrid jagatakse kursiga 15,6466 ja ümardatakse siis tõenäoliselt ülespoole tagasi.
    Indrek Neivelt on toonud eurole ülemineku plussina laenuintresside alanemise ning stabiliseerumise. Tema oponendid lükkavad selle argumendi ümber, viidates meie kommertspankade senisele laenutegevusele.
    Suur osa laenudest on juba praegu seotud Saksa marga või euroga. Nende laenude intressid ei ole aga EMU riikidega samal tasemel. Me võime küll euro kasutusele võtta, aga see ei tähenda, et Eesti riigi riskiaste on investorite silmis sama mis Saksamaal või Soomel.
    Nõus, laenuraha ei muutu küll nii odavaks, nagu see on Saksamaal, kuid kindlasti vähenevad Eestiga seotud riskid euro kehtestamisel. Eeskätt tänu sellele, et kaob rahvusvaluuta devalveerimise oht, mis suurendab Eesti kui investeerimispiirkonna usaldust investorite silmis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.