Kadi Heinsalu • 30 september 1999

2000. aasta visioon

Äriplaan 2000 -- hoidke silmad horisondil ja jalad maas

Olulised pole mitte tänased lahendused, vaid homsed võimalused. Eesti vajab eelkõige infotehnoloogilist haridust. Rikkalt on raske oodata häid ideid, päris hea on olla vaene, see sunnib liigutama. Ka haldusreform on möödapääsmatu, sest riik tuleb pöörata näoga rahva poole.

Suunad 2000. aastaks

- riigi konkurentsivõime tõstmine

- avaliku sektori muutmine, osa avalikke teenuseid erakätesse

- erastamise lõpuleviimine

- mitte kasutada traditsioonilisi lahendusi

- unustada Eesti Nokia idee, mis viiks meid 20 aastat ajas tagasi. Järgmine aste on biotehnoloogia.

Äriplaan 2000 -- tööstuse allakäik jätkub

Majanduslanguse kiirus küll väheneb, kuid see ei tähenda majanduse olulist elavnemist, sest jooksvaid näitajaid võrreldakse juba madalama baasiga. Kurb küll, kuid Eesti rahvuslikul kapitalil põhinev pangandus ja tööstus on praktiliselt lakanud olemast. Eesti ei ole ka tootmiseks odav maa, sest kõik kallineb ja tootmisega tegelejate arv väheneb pidevalt. See pigem suurendab maksukoormust, kuna halduskulud, tervishoiu- ja hariduskulud pidevalt suurenevad. Eesti kroon on liialt tugev ega soodusta eksporti.

Suunad 2000. aastaks

- kui olete Eesti soost ettevõtja, siis ärge üle investeerige, sest muidu kaotate oma ettevõtte pankroti kaudu

- tootke vaid nii palju, kui suudate müüa, lootke läbilöögile välisturgudel

- ärge lootke Vene turule, sest rubla odavneb veelgi, pigem püüdke Venemaalt toorainet osta

Äriplaan 2000 -- avaliku sektori vähendamine

Eesti koduturg on väike, seda kompenseerib välisturg ja eksport. Näen ühte arengut ülerahvastatud avaliku sektori osatähtsuse vähendamises. Kui räägime, et suurim probleem on efektiivsuse tõstmine, siis avalikke teenuseid rohkem osutada pole võimalik. Ka eksportida seda teenust ei saa, kui just naaberriikidega sõda ei alusta.

Suunad 2000. aastaks

- Eesti elaniku keskmise sissetuleku tõstmine lähemale Euroopa Liidu keskmisele

- ärisektori tõus toetub Euroopa Liidule ja välisturgudelt saadud kogemustele

- avaliku sektori efektiivsuse tõstmine

- ei alustata aktiivset immigratsioonipoliitikat

Äriplaan 2000 -- kaubanduses selge sõnum kliendile

Kaubandusettevõte peab ennast positsioneerima. Oluline on, millisena näeb firmat klient ja palju raha on klient nõus firmas kulutama. Jaekaubandusettevõttele on oluline, et kaubamärk oleks selge ja annaks kliendile ühest informatsiooni. Klient peab teadma, mida ta saab. Vältida tuleks järske hinnamuutusi, muutusi kvaliteedi tasemes. Oluline on, et riigivõim ei hakkaks tegema mõtlematuid samme. Kui järgmisel aastal kehtestatakse tollid, siis tähendab see hindade tõusu.

Suunad kaubanduses:

- kaubanduse kontsentratsioon Eestis on madal

- muu maailm liigub kaubanduse liberaliseerimise suunas -- sinna, kus meie juba oleme

- kaubanduse «vedur» -- keskklassi rikkam kiht -- ei ole veel Eestis välja kujunenud

- kaubanduspinda tuleb järgmisel aastal inimese kohta juurde oodatust vähem

Äriplaan 2000 -- aeg investeerida

Eesti on jõudnud jätkusuutliku majanduse staadiumisse. Pankades lähenevad laenuintressid Euroopa pankade omadele, konkurentsis annab eeliseid parem teenindus ja internelipanganduse levik. Ehkki investeerimispangandus pole Eestis praegu piisavalt aktiivne, sest pärast kahte majanduslangust kardetakse kogunenud kapitali investeerida, hakkab asi selles suunas liikuma. Ettevõtjad peavad fokusseeruma põhitegevusele ja tõstma efektiivsust. Võitjad on need, kes reageerivad õigeaegselt.

Suunad 2000. aastaks

- majanduskasv alates aastast 2000 hakkab olema 3--3,5% aastas

- väheneb väliskaubandusdefitsiit ja jooksevkonto defitsiidi suhe sisemajanduse kogutoodangusse, tööpuudus

- inimressursi tähtsus ettevõtetes suureneb

Äriplaan 2000 -- kasvu toob infotehnoloogia ja meedia

Võimalus sisemaist kasvu genereerida on infotehnoloogia ja meedia arendamine. Euroopa Liiduga ühinemine on samuti kasvujõud, nagu ka eksport. Tähtis on integreerida Eesti Põhjamaade kiiresti kasvavate majandussektoritega. Traditsioonilistest aladest on kindlasti perspektiivi transiidil. Varahalduse koha pealt tuleb hakata eelnevalt jälgima, mida kliendile on vaja, mitte kirjutada talle arstina välja seda ravimit, mida ta ise küsib. Oluline on suund pikaajalisusele, kiirel rikastumisel pole enam kasvupinda. Tuleb läbi proovida alternatiivsed investeeringud, kus rahast rohkem raha saab, nagu kinnisvaraäri.

Suunad 2000. aastaks

- välisinvesteeringud liiguvad infrastruktuurist (pangandus, meedia) seda teenindavasse sektorisse, vähesel määral tööstusse, ehitusse

- huvi IT, Interneti, kommunikatsioonisektorite vastu

- oluline mõjur on majanduse käekäik USAs ja ka Euroopas

- positiivne on kohaliku säästmise kasv väärtpaberivahenduses

- ELi temaatika muutub tähtsamaks, kuid mitte otsustavalt

Äriplaan 2000 -- ehitaja ehitab odavamalt, kui tahaks

Ehitussektor on muu majandusega nihkes. Kui majandus langeb, ehitatakse veel edasi. Ja kui majandus hakkab tõusma, siis ehitus veel seisab. Kogu maailmas on palju ehitusi, mida osaliselt finantseeritakse ehituskontsernide poolt. Eesti ehitusturul ei lähe praegu hästi, üks võimalus on ehituseksport. Kõige parem uudis on täna ettevõtjatele: ehituse hind ja tegelikud ehituskulud erinevad üksteisest vähe. Täna on võimalik tellida nii, et ehitaja maksab natuke juurde või rohkem juurde.

Suunad 2000. aastaks

- ehitusettevõte peab keskenduma põhitegevusele, mida kõige paremini osatakse

- personalikulud tuleb minimaliseerida

- hoiduda riskantsetest kinnisvaraarendusprojektidest

- võita avaliku sektori investeeringuid endale

- rohkem keskenduda remondile ja restaureerimisele

- mõelda ehitusekspordile Lätti ja Leetu

Äriplaan 2000 -- põhirõhk internetil

Järgmisel aastal muutub Internet Eestis arvestatavaks majandusharuks. See, mis praegu IT-valdkonnas toimub, on vundamendi ehitamine, järgmisel kahel aastal tehakse pealisehitus. Äriplaani koostades tuleb arvestada, et keskkond muutub kiiremini, kui seda on üks aasta. Tuleb olla paindlik ja valmis muutusteks.

Suunad 2000. aastaks Interneti valdkonnas:

- Põhjamaades toimub Interneti regiooni hüperkasv, Eesti on nende kiiluvees

- väike turg, väike inerts -- näiteks tasuta internetiühendus jõudis ülikiiresti pärale

- Internet muutub ühiskonna infrastruktuuri lahutamatuks osaks

- netitehnoloogiasse investeeritakse umbes 500 miljonit krooni

Äriplaan 2000 -- kehtestage euro ametliku valuutana ja inglise keel ametliku keelena

Eestist võiks saada Euroopa Hong Kong. Eestil on suurepärased võimalused hakata vahendama mujalt maailmast investeeringuid Skandinaaviasse.

Suunad 2000. aastaks

- kehtestage euro ametliku valuutana, see tõstab rahasüsteemi usaldusväärsust ja koos sellega kaob igavene devalveerimise oht

- olge radikaalsed riiklike kulude kärpimisel ja maksumäärade vähendamisel

- võtke kasutusele majanduse nõudmistele vastav haridussüsteem; kuulake ärimeeste käest, mida majandus vajab, ja reformige haridussüsteem

- võtke omaks kogenud välismaist tööjõudu ligimeelitav suhtumine neisse, kes soovivad töötada Eestis

- kehtestage inglise keel kui ametlik riigikeel, see ei tähenda mingeid lisakulutusi, kuid oleks suur reklaamiargument mujal maailmas

Äriplaan 2000 -- meedial pole kerged ajad

Meedia jaoks on seoses Interneti-ajastu tulekuga midagi ettearvamatut saabumas. Küsimus on, kas uus tehnoloogia võib paberil trükimeedia minema pühkida? Võib küll. Trükimeedia peab olema atraktiivne nii lugeja, reklaamiandja kui investori jaoks võrdselt. Aasta 2000 ei ole aeg, kus Eesti ajalehtede omanikud hakkaksid teenima. Välisinvestorid tulevad Eesti meediaturule mitte reklaamikäibe pärast, vaid kaubamärgi ja püsivate tarbijate nimel.

Suunad 2000. aastaks

- reklaamitulud kasvavad mõne protsendi võrra

- tulud kasvavad ja kulud vähenevad 0-10%

- väga oluline sünergia kontserni sees ja koostöö väljaspool

- suuremat ajalehtede ühinemist pole ette näha

Hetkel kuum