3. oktoober 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Tööjõu- ja palgaturg on kümne aastga oluliselt muutunud

Tööjõuturul on tekkinud palju uusi tegevusvaldkondi ning täiesti uusi ameteid. Mitmes majandusharus (sh pangandus, side ja arvutustehnika, transport ja logistika, hulgikaubandus), kus 90ndate aastate algul puudusid vajalikud spetsialistid ja oskusteave, oli sageli töölevõtmise kriteeriumiks vaid õpivõime, julge pealehakkamine ja võõrkeele oskus.

Paljud siis tööd alustanutest on nüüdseks omandanud kogemused ja hariduse, osa tõusnud kiiresti karjääriredelil, kuid on ka selliseid, kelle on välja vahetanud uued nüüdseks eriharidust omavad tegijad.

Et saada head töökohta, ei piisa tänapäeval ainult haridusest või kogemusest, üha enam on hinnatud hariduse ja eduka kogemuse kombinatsioon.

Muinasjutulist karjääritegemisvõimalust jääb üha vähemaks, edukad noored on muutumas edukateks keskealisteks, kes püüavad säilitada nii enda kui ka firma stabiilsust ja edukust, samas riskitakse märksa vähem.

Õppeasutusi lõpetavatel noortel on vaja hakata üha tõsisemalt tegelema enda karjääri planeerimisega, tõenäosus «hea juhuse» abil tööd leida jääb üha väiksemaks.

Eestis kiiresti omandatud skandinaavialik firmakultuur, mis on olnud üheks Eesti firmade edukuse komponendiks, on asendumas Skandinaavia ja rahvusvahelise kapitaliga. Seeläbi muutub kindlasti ka Eesti korporatiivne ärikultuur, paraneb ärieetika.

Kui vaadata palkade dünaamikat, siis alates päevast, mil kasutusele tulid kroonid, on palgad kasvanud kuni 1998. aastani. Seejärel on palgakasv olenevalt valdkonnast kas aeglustunud, peatunud või muutunud hoopis negatiivseks.

Firmade stabiliseerudes on makstava töötasu struktuuris fikseeritud nn põhipalga osa võrreldes tulemuspalga osaga järjest kasvanud.

Palkade dünaamikas on iseloomulik olnud see, et jätkuvalt on kasvanud tippspetsialistide ja juhtide palgatase. Kiirelt muutuvas majandussituatsioonis ja nappide inimressursside puhul on kõrgeim pakutav palgatase olnud ametikohtadel, mille ala spetsialistidest on hetkel olnud suurim puudus.

Kümnendi alul oli puudus pangandusspetsialistidest, pearaamatupidajatest, logistikutest, nüüd finants- ja IT-juhtidest, turundus- ja PR-spetsialistidest, analüütikutest ja strateegidest.

Näiteks kümnendi alul, mil hakkasid muutuma seadused ning ei olnud veel küllaldaselt arvutustehnikat ega majandustarkvara, oli iseloomulik, et üks tähtsamaid persoone firmas oli pearaamatupidaja, kes tundis nii seadusi kui ka mänguruumi, mis jäi seaduste vahele. Tema olulisus väljendus reeglina ka kõrges palgas. Seaduste (sh raamatupidamis- ja maksuseaduste) täpsustumisega, arvutustehnika ja majandustarkvara igapäevaseks muutumisega on pearaamatupidaja roll muutunud, seetõttu on peatunud ka palgataseme tõus.

Lähiaastatel hakkab tööjõuturu kvaliteeti ja konkurentsivõimet oluliselt mõjutama see, kui hästi suudetakse Eestis luua õppe- ja täiendõppesüsteem, mis kiiresti rahuldaks ühiskonnas tekkivaid koolitusvajadusi.

Vt. ka Palgaturg 1993?1999

Autor: Igor Päss

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt