Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transpordi kasutaja rõõmus lähiminevik
Transpordirubriik on ilmunud 3,5 aastat. Selle aja jooksul oleme saanud üsna tihti edastada rõõmsaid kommentaare transpordi kasutajatele, mis on aga enamuses olnud pöördvõrdeliselt kurvad transpordifirmadele. Kaks sündmust on aga teistest üle olnud, mis on oluliselt mõjutanud rõõmu ja kurbuse indikaatorit, veohinda.
Olulisim plahvatus toimus möödunud aasta augustis Venemaa majandusolukorra järsu halvenemisega. Pärast rubla devalveerimist kadus Venemaa ostujõud. Ühtäkki oli terve Euroopa täis kümneid tuhandeid veoautosid, kes varem elatusid kauba vedamisest põhjatule Venemaa turule. Teiste hulgas ootasid Euroopas koormaid Eesti veofirmade autod. Et autod päris seisma ei jääks, oldi valmis importöörile lubama varasemast tunduvalt madalamat hinda. Veohinnad sööstsid alla.
Ise kaevasid Eesti veofirmad enesele augu möödunud aasta alguses. Kahtlemata lähtus Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon parimatest kavatsustest, kui kauples veoauto müüjatelt ja liisingfirmadelt välja ülisoodsad tingimused uute veokite ostmiseks. Madal intress ja nullsissemakse meelitas veofirmasid ostma üle 300 uue veoki. Paraku oli see Eesti veoturu jaoks liig. Nii suurele hulgale turule lisandujatele ei olnud enam tööd anda. Kuna aga liisingut oli vaja maksta, pidid vedajad iga hinna eest leidma autodele koormaid. Nii hakatigi üksteiselt madalama hinnaga kliente üle trumpama. Eksportööridel ja importööridel oli meelehead palju -- hind aina langes ja lisaks sellele veeti nende kaupa palju uuemate, ilusamate ja töökindlamate masinatega.
Järgmised 3,5 aastat transporditeenuse kasutajale enam niivõrd rõõmutoovaks arvatavasti ei kujune. Vähemalt hinna osas ootab ees tõsine korrektsioon, sest autovedajad ei ole enam võimelised nii madalate hindadega vegeteerima. Samasuguse hinnatrendi jätkumine viib selleni, et liisingfirmad ja pangad korjavad autofirmadelt nende võlgade katteks veokid kokku ja üritavad need müüa väljapoole Eestit maksujõualisemale kliendile. Kindlasti viib hinnakõvera ülespoole liikuma ka üha tõusev kütusehinna aktsiis ja lähenemisüritused Euroopa Liidule.