• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Europrügila rajamine on kahtluse all

    Saksa jäätmefirma SKP Recycling AG &Co juhid kinnitasid reedel Tallinnas, et kui linn nende nõudmistele jäele ei anna, siis lepingut ei sünni. «Viie- või kümneprotsendilise kasumiga see projekt ei toimi, sest prügila käive on umbes 80 miljonit krooni aastas. Kui me garantiid ei saa, siis lahkume,» lausus ettevõtte nõukogu esimees Bernd Jörg.
    Tallinn lubas konkursil investorile kuni 15protsendilist rentaablust. Sakslasi see formuleering ei rahulda. « Kuni viisteist protsenti võib olla ka üks protsent,» märkis Jörg.
    Samal ajal osaleb SKP linna suurima, ligi 40protsendise turuosaga prügiveofirma ASi Eriautobaas erastamiskonkursil. Ajakirjanduses on ilmunud kahtlustused, et Hamburgis peakorterit pidav SKP juba kontrollib teise sama linna firma ESC Tmbh kaudu samuti Eriautobaasi erastamisel osalevat ASi Krissan ning üritab prügi alal saavutada linnas monopoolset seisundit.
    «Huvi EAB vastu on loomulik, sest meie põhiäri ongi tegelikult jäätmete transport. Krissanis meil osalust ei ole,» kinnitas Jörg.
    Ehkki Eriautobaasi erastamiseks on ettevõte juba läbirääkimisi alustanud, ei kavatse sakslased prügila teemal Tallinnaga enne kohalike omavalitsuste valimisi enam kõneleda. «Oleme kuni valimisteni läbirääkimised linnaga katkestanud, sest see teema on muutunud poliitiliseks,» ütles Jörg.
    Linna eitavat seisukohta garanteeritud 15protsendilise kasumi kohta valimised tõenäoliselt siiski ei muuda, sest Tallinnas suuremat kaalu omavate erakondade juhtfiguurid kinnitasid, et lepingut SKP poolt soovitud kujul alla kirjutada pole võimalik.
    Tallinna volikogu aseesimees, koonderakondlane Merike Varvas, kes on ka ASi Tallinna Prügila nõukogu esimees, ütles, et linn ei saa endale 60 aastaks kohustust võtta ning prügitariifid ja firma kasumimäär tuleks üle vaadata igal aastal vastavalt tehtud investeeringutele.
    «Esialgne investeering on vaid 176 miljonit krooni. Selle nad teenivad tagasi 6--8 aastaga, ilma et peaks eriti pingutama. Alles siis võiks hakata kasumit tootma, aga see ei pea olema 15 protsenti,» lausus ta. Varvas ei pidanud korrektseks sedagi, et kasumit arvutatakse käibe pealt. «Käive on väga veniv mõiste, sest kulusid saab alati paisutada,» märkis ta.
    Keskerakondlasest abilinnapea Arved Liivrand ütles samuti, et sakslaste poolt nõutavad tingimused pole vastuvõetavad. «Kujutage ette, milline ulmebisness on see, kui monopoolsele ettevõttele tagatakse 15protsendine rentaablus käibelt. Erafirmades -- palun väga, aga linnakodanike arvel sellist asja teha ei saa,» rääkis Liivrand.
    SKP soovide rahuldamist ei pidanud võimalikuks ka Reformierakonna linnapeakandidaat Rein Voog. «Eestis on üldse vähe ettevõtteid, kes töötavad sellise rentaablusega. Sellisel kujul pole seda kindlasti võimalik lepingusse sisse kirjutada,» kinnitas Voog. Ta lisas, et kui SKP ostab Eriautobaasi, muudab see läbirääkimised veelgi keerulisemaks, sest siis tekib oht, et kogu prügiäri koondub linnas ühe firma kätte.
    Jõelähtmele tänapäevase prügimäe rajamiseks moodustatud ASi Tallinna Prügila nõukogu valis SKP investoriks kevadel. Linnavalitsus kiitis raamlepingu sakslastega põhimõtteliselt heaks, kuid volikogu rahanduskomisjonis tekitasid monopoolsuse- ja kasumisätted vastuseisu.
    SKP on 65 protsendi ASi Tallinna Prügila aktsiate eest nõustunud tasuma 26 miljonit krooni ning lubanud prügilasse, mis algsete kavade kohaselt pidi käiku antama juulis 2001, investeerida 900 miljonit krooni.
    Autor: Henrik Ilves
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.