10 oktoober 1999

Europrügila rajamine on kahtluse all

Saksa jäätmefirma SKP Recycling AG &Co juhid kinnitasid reedel Tallinnas, et kui linn nende nõudmistele jäele ei anna, siis lepingut ei sünni. «Viie- või kümneprotsendilise kasumiga see projekt ei toimi, sest prügila käive on umbes 80 miljonit krooni aastas. Kui me garantiid ei saa, siis lahkume,» lausus ettevõtte nõukogu esimees Bernd Jörg.

Tallinn lubas konkursil investorile kuni 15protsendilist rentaablust. Sakslasi see formuleering ei rahulda. « Kuni viisteist protsenti võib olla ka üks protsent,» märkis Jörg.

Samal ajal osaleb SKP linna suurima, ligi 40protsendise turuosaga prügiveofirma ASi Eriautobaas erastamiskonkursil. Ajakirjanduses on ilmunud kahtlustused, et Hamburgis peakorterit pidav SKP juba kontrollib teise sama linna firma ESC Tmbh kaudu samuti Eriautobaasi erastamisel osalevat ASi Krissan ning üritab prügi alal saavutada linnas monopoolset seisundit.

«Huvi EAB vastu on loomulik, sest meie põhiäri ongi tegelikult jäätmete transport. Krissanis meil osalust ei ole,» kinnitas Jörg.

Ehkki Eriautobaasi erastamiseks on ettevõte juba läbirääkimisi alustanud, ei kavatse sakslased prügila teemal Tallinnaga enne kohalike omavalitsuste valimisi enam kõneleda. «Oleme kuni valimisteni läbirääkimised linnaga katkestanud, sest see teema on muutunud poliitiliseks,» ütles Jörg.

Linna eitavat seisukohta garanteeritud 15protsendilise kasumi kohta valimised tõenäoliselt siiski ei muuda, sest Tallinnas suuremat kaalu omavate erakondade juhtfiguurid kinnitasid, et lepingut SKP poolt soovitud kujul alla kirjutada pole võimalik.

Tallinna volikogu aseesimees, koonderakondlane Merike Varvas, kes on ka ASi Tallinna Prügila nõukogu esimees, ütles, et linn ei saa endale 60 aastaks kohustust võtta ning prügitariifid ja firma kasumimäär tuleks üle vaadata igal aastal vastavalt tehtud investeeringutele.

«Esialgne investeering on vaid 176 miljonit krooni. Selle nad teenivad tagasi 6--8 aastaga, ilma et peaks eriti pingutama. Alles siis võiks hakata kasumit tootma, aga see ei pea olema 15 protsenti,» lausus ta. Varvas ei pidanud korrektseks sedagi, et kasumit arvutatakse käibe pealt. «Käive on väga veniv mõiste, sest kulusid saab alati paisutada,» märkis ta.

Keskerakondlasest abilinnapea Arved Liivrand ütles samuti, et sakslaste poolt nõutavad tingimused pole vastuvõetavad. «Kujutage ette, milline ulmebisness on see, kui monopoolsele ettevõttele tagatakse 15protsendine rentaablus käibelt. Erafirmades -- palun väga, aga linnakodanike arvel sellist asja teha ei saa,» rääkis Liivrand.

SKP soovide rahuldamist ei pidanud võimalikuks ka Reformierakonna linnapeakandidaat Rein Voog. «Eestis on üldse vähe ettevõtteid, kes töötavad sellise rentaablusega. Sellisel kujul pole seda kindlasti võimalik lepingusse sisse kirjutada,» kinnitas Voog. Ta lisas, et kui SKP ostab Eriautobaasi, muudab see läbirääkimised veelgi keerulisemaks, sest siis tekib oht, et kogu prügiäri koondub linnas ühe firma kätte.

Jõelähtmele tänapäevase prügimäe rajamiseks moodustatud ASi Tallinna Prügila nõukogu valis SKP investoriks kevadel. Linnavalitsus kiitis raamlepingu sakslastega põhimõtteliselt heaks, kuid volikogu rahanduskomisjonis tekitasid monopoolsuse- ja kasumisätted vastuseisu.

SKP on 65 protsendi ASi Tallinna Prügila aktsiate eest nõustunud tasuma 26 miljonit krooni ning lubanud prügilasse, mis algsete kavade kohaselt pidi käiku antama juulis 2001, investeerida 900 miljonit krooni.

Autor: Henrik Ilves

Hetkel kuum