Ida-Euroopa taas investorite huviorbiidis

Kõige paremini on läinud Ungaril, kus SKT kasvu kiirendab nii eksport kui tugev kodumaine nõudlus. Seevastu T?ehhis ja Slovakkias on koduturg nõrk ning Slovakkia on üldse pikka aega investoritele küsimärgiga riik olnud.

Halvad laenud moodustavad Slovakkia pankade laenuportfellist 40%. Ka T?ehhis on samad probleemid -- Sporitelna pangas olevat halbu laene 30% -- kuid seal viib panga ostmisest huvitatud Austria Erste läbi auditit ja hiljuti ostis Belgia pank KBC 65% CSOBst. Slovakkia suhtes püsib investoritel aga ikka negatiivne hoiak, ehkki üks reitinguagentuur kavandavat riigile üsna positiivset hinnangut.

See koos Slovakkia võimaliku kaasamisega ELi läbirääkimistele aitaks riskinivood vähendada. Kuid samas kätkeb arvestatavat ohtu riigi välisvõlg, kus suur osa on lühiajalistel laenudel.

Järjest enam on neid, kes usuvad, et Läti, Leedu ja Slovakkia kaasatakse detsembris Helsingi tippkohtumisel liitumisläbirääkimiste esimesse gruppi. Sellest võib kohe ennustada investorite huvi kasvu. Teine oluline tegur Balti riikide jaoks on säilitada stabiilne valuuta.

Eesti maine on viimasel ajal palju paranenud. Mitmes Euroopa riigis arutatakse praegu lahendusi, mis Eestis on ammu olemas -- proportsionaalne tulumaks ja ettevõtlust soosiv maksusüsteem. Analüütikud usuvad, et just sedalaadi strukturaalseid muudatusi vajaks ka muu Euroopa, kuid praegu pole see poliitiliselt teostatav.

Leedu suhtes kehtib varem välja öeldu, et keskpank ja valitsus peaksid liti ümbersidumise osas võtma selge seisukoha. Muidu jäävad intressid kõrgele ja kahjustavad kodumaist investeerimiskliimat. Aastaste riigiobligatsioonide intress on tõusnud 17,5 protsendile. Selline intressitase on kodumaistele firmadele kõike muud kui tervislik.

Lätis näib, et Rigas Komercbanka avab uue nime all varsti taas uksed, mis peaks mõnevõrra parandama ka äärmiselt väikest usaldust kohaliku pangandussektori vastu -- küsitlused näitavad, et oma raha usaldab panka panna vaid 15% elanikkonnast.

Autor: Ando Muldre