12. oktoober 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Brüssel annab hinde idabloki kandidaatidele

Seekord ootavad kandidaadid komisjoni iga-aastast raportit veelgi suurema huviga kui mullu -- Kosovo kriisi järel on alust eeldada, et EL on rohkem huvitatud liidu kiirest laienemisest ning võimalikult paljude kandidaatide kaasamisest läbirääkimistele.

Euroopa Liidul on plaanis teha oma senises suhtumises väga oluline muudatus -- detsembris Helsingis toimuval tippkohtumisel on oodata nn «teise e?eloni» kuulunud kandidaatriikide, sealhulgas Läti ja Leedu, kutsumist liitumiskõnelustele.

See kaotaks kadedust külvava vahetegemise ning kinnitaks, et EL on valmis sidemeid tugevdama ka selliste vaeste ja rohkete probleemidega riikidega nagu Rumeenia.

Üks Kosovo õppetunde ongi selles, et Balkani ignoreerimine on eelkõige kahjulik Euroopa Liidule enesele. Ebastabiilsus Euroopas, ükskõik kui omaette nurgas, võib kiiresti levida ümbritsevatesse riikidesse.

Türgi veel lahtine

Üks riik, mille suhtes kahtlused veel püsivad, on Türgi. Brüssel peab otsustama, kas kutsuda Türgi läbirääkimiste laua taha, kui olukord inimõiguste alal on kaugel soovitavast. Samas on Türgi suhted oma peamise vastasega Euroopa Liidus -- Kreekaga viimasel ajal märgatavalt soojenenud.

Samas tuleb kandidaatriikidel meeles pidada, et läbirääkimistele pääsemine ei ole veel pääsemine Euroopa Liitu. Mitmed algselt «teise e?eloni» riigid peavad enesele tunnistama, et nende läbirääkimised võivad kesta kauem kui praegu esimeses laines olevate riikidega -- Eesti, Poola, T?ehhi, Ungari, Sloveenia ja Küprosega. Viimastega algasid liitumisläbirääkimised Suurbritannia eesistumise ajal 1998. aasta märtsis.

Ehkki üheltpoolt on nii ELi praeguste liikmesriikide kui kandidaatide huvides, et uued tulijad oleksid majanduslikult piisavalt tugevad bloki siseturul konkureerimiseks, peaks Brüssel omalt poolt näitama ka head tahet ning neile, kes valmis, ukse lahti tegema. Vastasel juhul võib EL Ida-Euroopas tabada tõsine läänevastane tagasilöök.

Eestis sel nädalal kohtunud kuue «esimese e?eloni» riigi välisministrid saatsid Euroopa Komisjoni presidendile Romano Prodile kirja, milles kutsusid üles liitumiskõnelusi lõpetama aastaks 2001.

Veel on lahtine, kas Helsingi tippkohtumisel määratakse kindlaks kuupäev liitumisläbirääkimiste lõpetamiseks, nagu seda soovib ELi laienemisküsimustega tegelev volinik Günter Verheugen.

Ka Euroopa Liidul enesel on omajagu kodutööd teha -- valmistada ette sisestruktuurid ajaks, mil liitu kuuluks juba kuni 30 liiget.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt