Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brüssel annab hinde idabloki kandidaatidele

    Seekord ootavad kandidaadid komisjoni iga-aastast raportit veelgi suurema huviga kui mullu -- Kosovo kriisi järel on alust eeldada, et EL on rohkem huvitatud liidu kiirest laienemisest ning võimalikult paljude kandidaatide kaasamisest läbirääkimistele.
    Euroopa Liidul on plaanis teha oma senises suhtumises väga oluline muudatus -- detsembris Helsingis toimuval tippkohtumisel on oodata nn «teise e?eloni» kuulunud kandidaatriikide, sealhulgas Läti ja Leedu, kutsumist liitumiskõnelustele.
    See kaotaks kadedust külvava vahetegemise ning kinnitaks, et EL on valmis sidemeid tugevdama ka selliste vaeste ja rohkete probleemidega riikidega nagu Rumeenia.
    Üks Kosovo õppetunde ongi selles, et Balkani ignoreerimine on eelkõige kahjulik Euroopa Liidule enesele. Ebastabiilsus Euroopas, ükskõik kui omaette nurgas, võib kiiresti levida ümbritsevatesse riikidesse.
    Türgi veel lahtine
    Üks riik, mille suhtes kahtlused veel püsivad, on Türgi. Brüssel peab otsustama, kas kutsuda Türgi läbirääkimiste laua taha, kui olukord inimõiguste alal on kaugel soovitavast. Samas on Türgi suhted oma peamise vastasega Euroopa Liidus -- Kreekaga viimasel ajal märgatavalt soojenenud.
    Samas tuleb kandidaatriikidel meeles pidada, et läbirääkimistele pääsemine ei ole veel pääsemine Euroopa Liitu. Mitmed algselt «teise e?eloni» riigid peavad enesele tunnistama, et nende läbirääkimised võivad kesta kauem kui praegu esimeses laines olevate riikidega -- Eesti, Poola, T?ehhi, Ungari, Sloveenia ja Küprosega. Viimastega algasid liitumisläbirääkimised Suurbritannia eesistumise ajal 1998. aasta märtsis.
    Ehkki üheltpoolt on nii ELi praeguste liikmesriikide kui kandidaatide huvides, et uued tulijad oleksid majanduslikult piisavalt tugevad bloki siseturul konkureerimiseks, peaks Brüssel omalt poolt näitama ka head tahet ning neile, kes valmis, ukse lahti tegema. Vastasel juhul võib EL Ida-Euroopas tabada tõsine läänevastane tagasilöök.
    Eestis sel nädalal kohtunud kuue «esimese e?eloni» riigi välisministrid saatsid Euroopa Komisjoni presidendile Romano Prodile kirja, milles kutsusid üles liitumiskõnelusi lõpetama aastaks 2001.
    Veel on lahtine, kas Helsingi tippkohtumisel määratakse kindlaks kuupäev liitumisläbirääkimiste lõpetamiseks, nagu seda soovib ELi laienemisküsimustega tegelev volinik Günter Verheugen.
    Ka Euroopa Liidul enesel on omajagu kodutööd teha -- valmistada ette sisestruktuurid ajaks, mil liitu kuuluks juba kuni 30 liiget.
  • Hetkel kuum
Otto Pukk: millises kodus saab olla armastus, kui pole võimalik külmkappi toiduga täita
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Ettevõtja: öeldakse, et alandage hindu. Mille arvel?!
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA mai tööturu raport kergitas võimalust uueks intressimäära tõstmiseks
USA tööturg on mais püsinud oodatust paremas seisus ning kuuga kasvas töökohtade arv oodatust enam, millele aktsiaturud reageerisid ka tõusuga.
USA tööturg on mais püsinud oodatust paremas seisus ning kuuga kasvas töökohtade arv oodatust enam, millele aktsiaturud reageerisid ka tõusuga.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Uued vastutustundlikud ettevõtted teada. Kes sai kulla, hõbeda või pronksi?
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Leedu moodne hiigelfirma maksis ka hiigeldividendi – kõvasti üle miljardi
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Luhtunud lootus Briti turule: langus ehituses sunnib Aseri tellisetootmist sulgema Lisatud vallavanema kommentaar: riigijuhid suretavad ettevõtlust
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.