Eesti -- reformiriik

Tulumaksureformiga on juhtunud kummaline lugu. Ajakirjanduses peame kuulama valdavalt vastasrinna lammutustööd selle ümber, sest mõtlevad ja toetavad inimesed on enamasti vaiksed ja ootavad. Kui tahame, et Eesti teeks selle eesrindliku ja radikaalse sammu kiiresti ära, peame juba praegu väljendama seda soovi maailmale. Üle mitme aasta on Eestil taas idee, millega taastada juhtiva reformiriigi maine ja pälvida investorite aktiivne huvi.

Investeeringute tulumaksuvabastus annab Eesti majandusele vaieldamatu arengutõuke. Jättes ettevõtteilt korjamata poolteist miljardit tulumaksu, kergendab riik nende võlakoormat ja tagab võimaluse investeeringute kasvuks. Investeeringute tulemus on uued konkurentsivõimelisemad töökohad, palkade ja omaniktulude kasv. Suurenevad ka välisinvesteeringud.

Asjatundmatu on arvata, et tulumaksuvabastus on hea vaid pankadele, transiidifirmadele jt vahendajatele. Pankadele kehtib võimalus tulumaksuvabalt reservidesse investeerida juba aastaid, mis on aidanud teha Eestist kõige tugevama pangandusega reformiriigi. «Vahendajate» tulud on olnud hädavajalikud infrastruktuuri arenguks ning tõhus panus Eesti majanduskasvu.

Vähesest majandusharidusest annab tunnistust ka tulumaksureformi nimetamine Tallinna-keskseks, kuna juba praegu olevat mujal Eestis ettevõtted tulumaksust priid. Maksuvabastuse eelduseks on praegu vaid teatud liiki kulutuste tegemine Tallinnast ja selle lähivaldadest kaugemal. Selliste kulutuste soosimine tähendab ebamõistlikke otsuseid ettevõtetes, mida peab tegema korduvalt, kui kasum jälle tekib. Majandusele on see kahjulik, ja praktika kinnitab, et see on toonud maale pigem fiktiivseid kui tegelikke investeeringuid. Enamik välisinvesteeringuid tuleb Eestis ainult pealinna, pingutagu me regionaalpoliitiliselt palju tahes. On rumalus seda mitte märgata ja jätta Tallinnas vajalikud soodustused rakendamata. Nii saame enam vahendeid ka elu parandamiseks regioonides.

Selliste süüdistuste esitajad pole kunagi kuulunud Eesti edu toetajate hulka, mistõttu hoopis üllatavam ja kurvem on kuulda maksureformi kallal virisemist mõnede ettevõtjate poolt. Kellele pole maksuvabastusest küllalt ja kes kardab tõhusamast kontrollist ohtu oma ettevõtte arvel isikliku tarbimise harjumusele.

Erasektoris on saanud kombeks nõuda avalikult sektorilt ausust ja läbipaistvust. Praegune võimuliit on asja käsile võtnud, kuid visanud uue tulumaksuseadusega kinda ka ettevõtjaile. Reform pole ettevõtjale mitte ainult maksukergendus, vaid ka tõsine väljakutse hoida lahus firma ja isiklik raha ning maksta riigilegi ausalt ära talle ette nähtu.

Oleks loomulik, kui ettevõtjale kuuluks aktsiatulu, palgasaajale palk, muud hüved firmas läheksid aga üldreeglina maksude alla võrdselt palgaga. Praegu pakutakse firmades tööandjaile ja -võtjaile paljusid kaupu ja teenuseid maksuvabalt. Tihti pole neil tööülesannete ja firma vajadustega mingit otsest seost, nad on lihtsalt lisapalk madalama maksu nimel. See sunnib riiki hoidma maksumäärad kõrgemal, kui need võiksid olla, et vajalik tulu siiski kätte saada. On loomulik, et tulumaksust vabastatakse ettevõtted tingimusel, et lisaressurssi kasutatakse ettevõtte arendamiseks. Tunnistame, et maksukergenduse eeltingimuseks on karmim kontroll raha liikumise üle. Vastasel korral juhtub tõesti nii, et tulumaks kulutatakse autodele ja lõbureisidele, mitte tootvatele investeeringutele.

Ettevõtja liigne pretensioonikus võib olla praegu tõsine oht reformile. Aega selle parlamendis seadustamiseks on napilt ja opositsiooni abiga jääb aina vähemaks. Seda veidram on tõdeda koalitsioonileppes ja valitsuses heaks kiidetud algatuse vaidlustamist veel praegugi. Mõõdukas Ivar Tallo fantaasia sellest, kuidas koos tulumaksuga jäävad ettevõtjad ilma ka õigusest riigilt midagi nõuda, on vaid üks näide. Mõttetus, mis annab lisajõudu opositsioonile ja tunnistust osa koalitsiooni valmisolekust oma allkirjastatud lubadusi murda.

Maksust ei vabastata omanik, vaid firma. Ei tea juhust, kus näiteks Hansapank oleks käinud riigilt nõudmas Tallo nimetatud «hoolt». Küll aga on tal sõltumata tulumaksust mitte just tähtsusetu roll Eesti majanduses. Riigile maksavad aga edaspidigi maksu tema töötajad, omanikud ja kliendid. Selle raha eest riigilt avalikku teenust, sealhulgas koalitsioonipoliitikult läbipaistvat ja põhimõttekindlat riigivalitsemist, on aga neil õigus edaspidigi saada.

Autor: Tiina Mõis