Tõnu Tramm • 14 oktoober 1999

Omega on kui loodud Eesti teele

Uuenduskuuri läbinud Opel Omega on raske kere, pika teljevahe ja uue 2,2-liitrise mootoriga kui Eesti teede jaoks loodud -- ebatasasusi ja maanteemüra pole temaga sõites peaaegu tundagi.

Opeli tootjad on teinud Omega juures üle 3000 muudatuse, pakkudes tema näol tõsist konkurentsi isegi E-klassi Mercedesele, 5-seeria BMW-le ja Audi A 6-le. Hinnalt jääb ta neile aga oluliselt alla, olles üks odavamaid oma klassi autosid.

Väliselt pole uuendused siiski väga suured. Eelkäijaga võrreldes on tal veidi klassikalisem ninaosa ning esile tõusva kroomitud iluvõrega meenutab ta mõneti Mercedest. Tagumine osa erineb peaasjalikult vaid kandilisemate tulede poolest.

Kandilisemaks on muutunud ka auto sisemus, seda nii armatuuri kui ka uste disainis. Laegaste abil on suurendatud masina praktilist külge, kuid näiteks uste käepidemete ärajätmine tundub üsna mõttetu samm. Ukse kinnitõmbamiseks mõeldud süvendist kipuvad näpud välja libisema ja nende kasutamine pole nii mugav, kui oleks pihku haarata käepide.

Linnasõidul ei tekita uus Omega erilisi tundeid, väikeautolikku erksust oleks suurelt ja kohmakalt masinalt ka liiga palju tahta. Seevastu Eesti ebatasastele maanteedele sobib Omega kui rusikas silmaauku. Pikk teljevahe ja raske kere tagavad pehme ja sujuva sõidu mistahes kiirusel, samuti on suudetud viia miinimumi lähedale salongi kostuv müra.

Eriti õnnestunuks tuleb arvata Omega roolimehhanism -- koha peal võib rooli keerata ühe näpuga, suurtel kiirustel seisab see aga paigal nagu naelutatud.

Midagi pole ette heita ka uhiuue 2,2-liitrise mootori kiirendusele. Paigalt startides saavutab masin sajakilomeetrise tunnikiiruse täpselt 11 sekundiga, nagu tehnilistes tingimustes lubatud, ja seda ilma viimast jõuvaru välja pigistamata.

Pärast kiirenduse-kiiruse katsetusi Piibe maantee lennurajal nõuab 90kilomeetrise tunnikiirusega sõitmine äärmist tagasihoidlikkust ja püsikiirusregulaatori vajalikkus tuleb selle auto juures lausa karjuvalt esile.

Omega põhivarustus on suhteliselt rikkalik. Isegi kõige lihtsama variandi Base põhivarustusse kuuluvad ABS-pidurid, juhi- ja kaasreisija turvapadi ning külgturvapadjad, elektriline juhiistme kõrguse regulaator, elektriga juhitavad esiakende tõstukid, soojendusega klaasipesuri düüsid, elektrooniline kliimakontroll jne. Uuendusena on Omega põhivarustuses aktiivsed peatoed, mis liiguvad tagant otsasõidu korral ettepoole, vähendades nõnda kaelalüli nihestuse ohtu.

Lai on ka Omega mootorivalik. Saadaval on kuus jõuallikat, neist neli bensiini- ja kaks diislikütusel töötavat.

Praegu võtavad müüjad vastu tellimusi, esimesed ostjad peaksid uue Omega võtmed kätte saama selle kuu lõpus.

Oleme kasutanud Opel Omegat juba alates 1993. aastast alates ja me pole oma valikus veel kordagi pidanud kahetsema. Mis puutub Omega 2000sse, siis olen ka selle masinaga tutvunud ja juba tulevast kevadest võib neid näha Tulika sildi all ringi sõitmas. Kliendile on uue masina puhul hea, et tal on põhivarustuses konditsioneer, vähem oluline ei ole ka turvalisus. Kui on olemas neli turvapatja ja aktiivsed peatoed, siis on see suur pluss. Samuti on uus 2,2-liitrine mootor linnasõidul parem, kuid samas ei ole tema kütusekulu oluliselt suurem. Ainus miinus, mida ta kaasa võib tuua, on see, et kõikvõimalike uute lisaseadmetega kaasneb ka hulk lisanuppe, mis ei ole just kõige tugevamast materjalist.

Hetkel kuum