17 oktoober 1999

Domineerivad hinnatundlikud ostjad

Kaubanduspindade turg sõltub kaupade jaemüügi aktiivsusest. Jaekaubandusettevõtetele oli 1998. aasta kehvem kui 1997 -- kaupade jaemüük vähenes aastaga püsihindades 2%. 1999. aasta jaanuarist juunini müüsid jaekaubandusettevõtted kaupu jae 9,5 mld krooni eest, mis püsihindades on 5% enam kui 1998. a samal perioodil.

Leibkondade sissetulekud suurenesid 1998 võrreldes 1997. aastaga 8% ja tarbijahinnaindeks 10,5%. Tänavu I poolaastal sissetulekud võrreldes 1998. aastaga peaaegu ei suurenenud, tarbijate ostujõud kasvas aeglaselt. Jaemüügikasvu seletab säästude kulutamine, jaemüügikäibe suurem legaliseerimine ja käibe koondumine valdavalt jaemüügikettidesse.

Tallinnas domineerivad hinnatundlikud ostjad, kes moodustavad ostjatest kolm neljandikku. Hinnatundlikkuse määr on erinev, ca 40% ostab alati kauba odavamate toodete seast. Ülejäänud valivad odavama toote nende jaoks sobivate markide seast ja on altid reageerima müügiedendusvõtetele.

Jaekaubandusturgu iseloomustab korrastumine. Riikliku kaubandusvõrgu hääbumine 1990. aastate alguses viis eraomandusel põhinevate väikepoodide arvu plahvatuslikule kasvule.

1997. aastal kahanes väiksemate kaupluste arv, üle 200m² poodide koguhulk on viimase kahe aasta jooksul olnud stabiilne. Domineerivaks jaotuskanaliks Tallinnas on turg, mille osakaal esmatarbekaupade turul on ca 50%.

Maksimarketi, Konsumi, Edu, Spari ja Rema jaekettide 1998. aasta käive moodustas umbes veerandi toidukaupade kogu jaekäibest.

Enamik tuntumaid jaekaubanduskette on spetsialiseerunud kindlale sektorile. Sektoritevaheline konkurents on minimaalne, sest põhiliselt on turgu üle võetud väikekauplustelt.

Elurajoonides asuvate ja sealse elanikkonna teenindamisele spetsialiseerunud lähikaupluste osas on turgu võitmas Konsum ja ka Rema 1000. Suurtes eramurajoonides või nende vahetus läheduses asetsevate supermarketite osas domineerib Tallinnas Selveri kett. Äärelinnas suurte magistraalide ääres asuvate hüpermarketite osas valitsevad Maksimarketi kett ja üksikmarketid.

II korruse kaubanduspindade ja suuremate kaubanduspindade rendihinnad on kuni 30% toodud hinnatasemest madalamad. Üle 500 m² kaubanduspindade puhul rakendatakse lisaks suhteliselt madalamale baasrendisele ka protsenti käibest (3--10%).

Hoiukulude suurus üksikkauplustes on ca 30 kr/m² kuus. Kaubanduskeskustes 60 kr/m² kuus (sh üldruumide turvakulud, koristus- ja keskuse marketingikulud).

Kaubanduse koondumine keskustesse on muutmas kaubapindade struktuuri ning kaubanduse olemust. Teravnenud on toidukaupade jaotuskanalite konkurents, aktiivselt jagavad turgu jaekaubandusketid. Turule on sisenenud esimesed soodushindade (discount) kontseptsiooniga kaubandusettevõtted (nt Säästumarket).

Infrastruktuuri paranemine, autostumine, nädalaostud ja ostu muutumine meelelahutuseks tõstab kaubanduskeskuste populaarsust. Turgudest kõrgema hinnataseme tõttu võtavad kaubanduskeskused turuosa üle põhiliselt väikekauplustelt.

Teiste Ida-Euroopa riikide praktikast lähtudes on ülimalt tõenäoline, et kasvab välismaiste (eriti Skandinaavia) operaatorite huvi Eesti jaekaubandusturu vastu. Ilmselt järgib jaekaubandusturu areng kütuse jaemüügi turu arengustsenaariumit.

Kaubanduskeskuste ja hüpermarketite arendustegevus on lähiaastatel aktiivne, mis võib kaasa tuua nende rajamiseks sobiliku asukohaga kruntide kallinemise.

Kaubagruppide lõikes (v.a esmatarbekaubad) on kõige enam kasvupotentsiaali kodukaupade (elektroonika) ja sisustuskaupade (mööbel) osas, mis Euroopa praktika kohaselt võib viia ka nende toodete müüjate vahel suurema konsolideerumiseni.

Nõudlust arvestades on lähiaastatel Tallinna võimalik rajada veel 3--5 hüpermarketit. Regionaalselt on oodata jaemüüjate (eriti esmatarbekaubad) aktiivset laienemist teistesse linnadesse.

Vt. ka Kaupade jaemüügiindeks püsihindades

Autor: Eero Olander

Hetkel kuum