Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ösel Foods ei riski laenata
Täna lendavad toiduainekontserni AS Ösel Foods omanikud ja uus juhatus Moskvasse, et tutvuda firma seal asuva tootmisega. Ösel Foodsi edasised investeeringud Venemaale eeldavad pangalaenu võtmist, kuid see viib projekti riskiastme kõrgele.
Seni ei ole Ösel Foods firma nõukogu liikme Toivo Aldi kinnitusel Venemaal laenukapitali kasutanud. Kui julgeks riskida, siis tuleks praegu veel kõvasti raha sisse panna, sõnab Alt.
Ösel Foodsi tegevdirektori Tarmo Tamme ütlusel on oht idanaabri juures raha kaotada suur, seega ei tohiks Venemaale paigutada laenatud raha. Venemaa majandusseis eeldab lühiajalisi investeeringuid, kuid tasuvusaeg on seal pikk, kinnitab ka Ösel Foodsi juhatuse esimees Olari Taal.
Võimalikke lisainvesteeringuid Moskvas asuvasse ket?upi- ja plasttaaratehasesse arutab Ösel Foods pärast Venemaalt naasmist. Taali ütlusel on esmased otsused siiski organisatoorset laadi. Me ei kavatse tootmist Moskvas ära lõpetada ega ka kohe suurt raha juurde panna, ütles ta eelmisel nädalal.
Ösel Foodsile kuulub Moskva eeslinnas Lõtkarinos asuvast tehasest 53 protsenti, ülejäänu on venelastest partnerite käes. Kahepeale kokku on seni ASi OOO Ozel Invest investeeritud 25 miljonit krooni. Algselt oli tehase tasuvusajaks planeeritud kaks aastat, kuid Tarmo Tamme ütlusel on see Venemaa majanduskeskkonnas toimunud muudatuste tõttu pikenenud nelja aastani. Tehas annab tööd enam kui 50 inimesele.
Suurema osa Ösel Foodsi Moskva tehase sissetulekust annab plasttaara tootmine, mida valmistatakse 24 tundi ööpäevas. Toivo Aldi sõnul kinnitavad nende Vene-poolsed partnerid, et plasttaara osas leiaks turu ka kümme korda suurem kogus toodangut.
Üks plasttaarat tootev aparaat maksab kuni kaheksa miljonit krooni. Ösel Foods võib pärast Moskvas käiku otsustada kaks aparaati juurde osta. Ket?upitootmine ei ole Aldi kinnitusel veel sinna paigutatud raha tagasi toonud, kuid igas kuus ollakse plussis.
Venemaal tegutseb Ösel Foods juba firma loomisest saadik 1993. aastal. Varem vedasid nad Moskvasse iga kuu 800 tonni Tartumaal Reolas toodetud ket?upit. Parematel päevadel kuulus Ösel Foodsile 15 protsenti Moskva ket?upiturust. Täna toodab OOO Ozel Invest Lõtkarinos 250 tonni ket?upit kuus, tehase võimsus lubaks toota tuhat tonni.
1997. aastal rajama hakatud Ösel Foodsi tehase suur eelis seisneb Venemaa poolt Eestile kehtestatud topelttollide vältimises. Tehase avamine viibis bürokraatlike takistuste tõttu pool aastat, tootmist alustati mullu hilissügisel. Kui Venemaa vahetult enne seda eelmise aasta suvel rubla devalveeris, muutus Öseli ket?up elatustaseme languse tõttu kalliks. Öseli turuosa vähenes pea kaks korda, kuid nad ei hakanud hinda alandama ega tootma ket?upit odavamast toorainest. Järeleandmised kvaliteedi osas annavad ainult lühiajalise efekti, kinnitab Ösel Foodsi tegevdirektor Tarmo Tamm.
Suurem osa Ösel Foodsi käibest tuleb täna Reolas asuvast mahlatootmisest. Eestis on suurem tootmine, Venemaal aga perspektiivikam turg, sedastab üks Ösel Foodsi omanikke Toivo Alt. Ösel Foodsi käive on Eestis üle saja miljoni krooni, Venemaal viis korda väiksem.
- Moskvas tehast omava Ösel Foodsi osaniku Toivo Aldi kinnitusel on Eesti ja Venemaa ettevõtluskeskkonnas suur vahe. Venemaa on alles seal, kus meie olime 6-7 aastat tagasi, kinnitab ta. Kui Eestis on mingidki ühtsed ja kehtivad seadused, siis Aldi väitel võib Venemaal iga ametkond astuda uksest sisse ja öelda, et meil kehtivad nüüd sellised reeglid. «Samas tuleb järgmisel päeval teine ametkond ja ütleb, et nüüdsest kehtivad hoopis teised reeglid. Ja mõlemal on õigus, nad näitavad ette kehtiva paberi,» kirjeldab ta idanaabri juures äritegemist.
Alt ei usu, et Eesti suudaks olulisel määral oma ettevõtjaid Venemaal aidata ja toetada. Investeeringute kaitse leping puudub, kuid Venemaa on huntide riik, sõnab ta. Kui ka tugevad seadused ja lepingud on olemas, aga keegi tahab meile ära teha, siis ei suuda meid keegi kaitsta, usub Alt. Kes Venemaale investeerib, peab tema sõnul veel vähemalt lähema viie aasta jooksul arvestama igasuguste riskidega. Sellise riskiastme juures peab ka võit olema suurem kui normaalses ühiskonnas, lisab Alt.
Ösel Foodsi tegevjuhi Tarmo Tamme sõnul tulenevad Venemaa ohud peamiselt ebastabiilsest majanduskeskkonnast, madalast seaduskuulekusest ja ettevõtjavaenulikust maksupoliitikast.
Praegu ei tea Venemaal keegi kindlalt, millised on maksuseadused tuleval aastal, väidab ka Urmas Oru Eesti Kaubandus-Tööstuskojast.