Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Strateegiad kinnisvaraomaniku konkurentsivõime tugevdamiseks

    Üheksakümnendate aastate rentnike võtmeküsimus on võimalus ruume efektiivselt kasutada ja pakutavate teenuste paindlikkus. Rentnikud lähtuvad enam rendiperioodi jooksul osutatavate teenuste kogumaksumusest kui traditsioonilisest valikust, mis põhineb rendilevõetavate ruumide ruutmeetri hinnal.
    Renditasu kogusumma sõltub mitmest asjaolust, näiteks põrandapinna efektiivse kasutamise võimalusest ja haldusteenuste paindlikkusest.
    Moodsate hoonete ehituslikud lahendused peavad võimaldama oluliselt suurema avatud põrandapinna kasutamist töökohtades.
    Majade põhiplaneering peab eelkõige andma ruumide efektiivse kasutamise eelised rentnikele, mitte pidama silmas peamiselt rendileandja huve.
    Mida aeg edasi, seda enam soovivad suuremad rentnikud vähendada oma kogukulutusi rendile ja soovivad üha enam kasutada ruume, mida on võimalik jagada teiste rentnikega põhimõttel «kes kasutab, see maksab».
    Sellisteks ruumideks võivad olla näiteks konverentsiruumid, telekommunikatsioonitehnikat sisaldavad ruumid ning üldiseks kasutamiseks mõeldud lao- ja ajutised arhiiviruumid.
    Suhetes rentnikega on olulisim osutatavate teenuste paindlikkus, mis lähtub iga rentniku spetsiifilistest soovidest ja vajadustest. Samuti on oluline faktor suhtlemine. On võimatu teada, mida rentnik nõuab või soovib, ilma pideva dialoogita rentniku ja rendileandja vahel nii ekspluatatsiooni kui ka juhtimise tasandil.
    Keskmiste ja suuremate hoonete haldajad peaksid rentnikke iga kuu külastama, et saada informatsiooni, arutada rentnike jooksvaid vajadusi ja saada tagasisidet teenuste kohta, mis on juba osutatud.
    Et parandada oma suhteid rentnikega ja säilitada kauaaegseid rendisuhteid, peavad rendileandjad edendama partnerlusel põhinevat lähenemist rentnikele. Et tagada edu, peab rendisuhe olema kasulik mõlemale poolele.
    Samas on ka oluline, et varahaldajad ja rendileandjad teeksid jõupingutusi mõistmaks rentnike töökultuuri osana partnerlusprotsessist. Näiteks võib koos rentnikuga teha otsuseid, mis puudutavad haljastust, teenuste asendamist ja personalivalikut.
    Lisaks korralistele kokkusaamistele peaksid varahaldurid ja rendileandjad ennast jooksvalt kursis hoidma rentnike soovide ja nõudmistega.
    Rendileandja ja varahaldaja peab võimaldama rentnikele üha laialdasema informatsiooni saamise, mis hõlmab ka avatud arveraamatu stiilis raamatupidamissüsteemi ja uusima infotehnoloogia, nagu näiteks hoonesisene arvutivõrk, kasutamist.
    Rendipindade toote müümine on Eestis seotud tiheda konkurentsiga. Rendileandjad peavad välja tooma oma pakkumise eripära teiste pakkumiste kõrval ja näitama, et nende toode on soodsa hinnaga.
    Ülaltoodut silmas pidades on kinnisvaraprojektide rendileandjatel soovitav teha rõhuasetus rendikulutuste kogumaksumusele, mis toob välja hoonete efektiivse pinnakasutuse faktori.
    Rendileandjad on samuti muutumas renditehingute sõlmimisel üha paindlikumaks ning koostavad iga rentniku jaoks eraldi rendipaketi, mis tagab iga rentniku nõudmiste rahuldamise vastavalt tema rahalistele võimalustele.
    Autor: Elari Udam
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Nasdaq 100 kannatas kuu suurima languse käes
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.