Strateegiad kinnisvaraomaniku konkurentsivõime tugevdamiseks

Artikkel

- Uudised
- 17. oktoober 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Strateegiad kinnisvaraomaniku konkurentsivõime tugevdamiseks
Üheksakümnendate aastate rentnike võtmeküsimus on võimalus ruume efektiivselt kasutada ja pakutavate teenuste paindlikkus. Rentnikud lähtuvad enam rendiperioodi jooksul osutatavate teenuste kogumaksumusest kui traditsioonilisest valikust, mis põhineb rendilevõetavate ruumide ruutmeetri hinnal.
Renditasu kogusumma sõltub mitmest asjaolust, näiteks põrandapinna efektiivse kasutamise võimalusest ja haldusteenuste paindlikkusest.
Moodsate hoonete ehituslikud lahendused peavad võimaldama oluliselt suurema avatud põrandapinna kasutamist töökohtades.
Majade põhiplaneering peab eelkõige andma ruumide efektiivse kasutamise eelised rentnikele, mitte pidama silmas peamiselt rendileandja huve.
Mida aeg edasi, seda enam soovivad suuremad rentnikud vähendada oma kogukulutusi rendile ja soovivad üha enam kasutada ruume, mida on võimalik jagada teiste rentnikega põhimõttel «kes kasutab, see maksab».
Sellisteks ruumideks võivad olla näiteks konverentsiruumid, telekommunikatsioonitehnikat sisaldavad ruumid ning üldiseks kasutamiseks mõeldud lao- ja ajutised arhiiviruumid.
Suhetes rentnikega on olulisim osutatavate teenuste paindlikkus, mis lähtub iga rentniku spetsiifilistest soovidest ja vajadustest. Samuti on oluline faktor suhtlemine. On võimatu teada, mida rentnik nõuab või soovib, ilma pideva dialoogita rentniku ja rendileandja vahel nii ekspluatatsiooni kui ka juhtimise tasandil.
Keskmiste ja suuremate hoonete haldajad peaksid rentnikke iga kuu külastama, et saada informatsiooni, arutada rentnike jooksvaid vajadusi ja saada tagasisidet teenuste kohta, mis on juba osutatud.
Et parandada oma suhteid rentnikega ja säilitada kauaaegseid rendisuhteid, peavad rendileandjad edendama partnerlusel põhinevat lähenemist rentnikele. Et tagada edu, peab rendisuhe olema kasulik mõlemale poolele.
Samas on ka oluline, et varahaldajad ja rendileandjad teeksid jõupingutusi mõistmaks rentnike töökultuuri osana partnerlusprotsessist. Näiteks võib koos rentnikuga teha otsuseid, mis puudutavad haljastust, teenuste asendamist ja personalivalikut.
Lisaks korralistele kokkusaamistele peaksid varahaldurid ja rendileandjad ennast jooksvalt kursis hoidma rentnike soovide ja nõudmistega.
Rendileandja ja varahaldaja peab võimaldama rentnikele üha laialdasema informatsiooni saamise, mis hõlmab ka avatud arveraamatu stiilis raamatupidamissüsteemi ja uusima infotehnoloogia, nagu näiteks hoonesisene arvutivõrk, kasutamist.
Rendipindade toote müümine on Eestis seotud tiheda konkurentsiga. Rendileandjad peavad välja tooma oma pakkumise eripära teiste pakkumiste kõrval ja näitama, et nende toode on soodsa hinnaga.
Ülaltoodut silmas pidades on kinnisvaraprojektide rendileandjatel soovitav teha rõhuasetus rendikulutuste kogumaksumusele, mis toob välja hoonete efektiivse pinnakasutuse faktori.
Rendileandjad on samuti muutumas renditehingute sõlmimisel üha paindlikumaks ning koostavad iga rentniku jaoks eraldi rendipaketi, mis tagab iga rentniku nõudmiste rahuldamise vastavalt tema rahalistele võimalustele.
Autor: Elari Udam
Hetkel kuum