Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Desinformeeriv tasuta valimisreklaam
13. oktoobri ÄPs on Reformierakonna esimehest rahandusministri Siim Kallase poliitiline nõunik Terko Jakobson avaldanud selgelt poliitilise valimisreklaami tunnuseid kandva kirjutise «Maksud on meeltmööda?», mille eest pole ajalehele tasutud. Kõik kirjutise pealkirjad on tegelikult reklaamlaused, pealegi kahetsusväärselt desinformeerivad.
«Kindlalt eesmärgi poole» sisaldab eksitava väite, nagu oleks Reformierakond suutnud Eestis maksukoormust vähendada. Millal, missuguste seadustega? Eesti maksukorralduse alused on kehtestatud 1990. aastate algul, kui võimul oli Isamaa juhitud valimiskoalitsioon ja Reformierakonda polnud veel ilmale tulnudki. Reformierakonna viimatine valimislubadus vabastada osaliselt maksust ettevõtete investeeringud pole veel seaduseelnõunagi kuhugi jõudnud. Kuidas on võimalik seda võrrelda Thatcheri või Reagani (vaieldava) tulemuslikkusega, jääb arusaamatuks.
Peale ambitsioosse aplombi ei sisalda Terko Jakobsoni väide tuhkagi. Nõunik vaatleb maksude küsimust äraspidisest aspektist. Riigi jaoks pole esmane maksude nominaalne suurus, vaid riigi tegutsemise efektiivsus oma kodanike huvides. Eelkõige tegutseb arenenud riik aga oma ettevõtlussfääri huvides, seepärast on riigi efektiivsusest eelkõige huvitatud just ettevõtjad.
Selle mittemõistmine osutab, et Terko Jakobson on sattunud tööle valesse ametisse, sest riigitööl peab mõtlema riigi kui terviku, mitte aga oma korporatiivseile huvidele.
Küsimus pole avalike teenuste mahus, nagu arvab Jakobson, vaid riigi kui terviku funktsioneerimise kvaliteedis. Iga vähegi majandust tundev inimene teab, et kvaliteedi parandamine nõuab mahu suurendamisest mitu korda suuremaid kulutusi.
Imekspandav, kuidas poliitiline nõunik lubab meile tulumaksureformi (positiivseid) tulemusi alles 5-6 aasta pärast, st pärast järgmisi valimisi. Järelikult taganeb ta vastutusest tänaste otsuste (negatiivsete) tagajärgede eest.
Eesti-suguse väikeriigi majandus on rohkem sõltuv ülemaailmsest konjunktuurist, naaberriikide olukorrast, välisinvestorite üksikinvesteeringuist kui kosmeetilistest muudatustest maksusüsteemis.
Maitselibastumine onTerko Jakobsoni etteheited naaberriikidele, kes panevat oma maksuseadustega meile vildakaid kohustusi. Niisuguse poliitikaga jääme küll Euroopa Liidu ukse taha, Euroopas hinnatakse taolisi väiteid kui kirbutsirkust. Etteheited «massiivseile heaoluriikidele» on sama efektiivsed kui sääsepirin elevandi kõrvas.